Riigikohus VEB Fondi sertifikaadiomanike kaebust ei menetle

VEB fondi saagat puudutavad dokumendid.

FOTO: Peeter Langovits

Riigikohus jättis läbi vaatamata VEB Fondi sertifikaadiomanike kaebuse riigikogu tegevusetuse pärast, kuna jõudis järeldusele, et asja lahendamine on madalama astme kohtute pädevuses.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis läbi vaatamata kaebuse riigikogu tegevusetuse vaidlustamiseks ja hüvitise maksmiseks, kuna kaebuse lahendamine pole riigikohtu pädevuses, teatas riigikohus.

Riigikogu õiguskomisjon otsustas selle aasta 21. jaanuaril võtta riigikogu täiskogu päevakorda otsuse eelnõu, mis nägi ette rahalise hüvitise VEB Fondi sertifikaadiomanikele. Nädal hiljem otsustas õiguskomisjon eelnõu täiskogu päevakorrast tagasi võtta ja jätkata selle arutelu komisjonis. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega langes aga eelnõu parlamendi menetlusest välja.

Riigikohtule kaebuse esitanud sertifikaadiomanikud soovisid, et kohus tuvastaks hüvitise määramata jätmise õigusvastasuse ja mõistaks hüvitise riigilt välja või kohustaks Riigikogu hüvitise väljamaksmist otsustama.

Riigikohus selgitas, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi lahendab riigikohus muu hulgas kaebusi riigikogu otsuste peale. Selles asjas vaidlustatud riigikogu õiguskomisjoni protseduurilist otsust ei saa aga käsitada terve Riigikogu nimel tehtud sisulise otsusena hüvitise küsimuses, selgub määrusest.

Riigikogu tegevusetusega seoses kohtusse pöördumise võimaluse puudumine ei ole praegusel juhul vastuolus põhiseadusega, sest ükski õigusakt ei nõua, et hüvitise määramine toimuks just Riigikogu otsusega. Hüvitamisnõuded tuleb esitada maa- või halduskohtusse, märkis kolleegium.

Riigikohus selgitas, et riigikogu liikmetel on küll õigus algatada otsuste eelnõusid sedalaadi küsimustes, kuid kui niisugused eelnõud ei saavuta vajalikku parlamentaarset toetust, ei anna see huvitatud isikule õigust pöörduda kohtusse riigikogu vastu.

Otsuse eelnõu algatasid riigikogu liikmed Jaak Madison, Artur Talvik, Jaanus Karilaid, Toomas Paur ja Martin Helme 2017. aasta septembris. Pärast seda, kui VEB Fondi kahjude hüvitamisele eelnõu riigikogus esimese lugemise läbis, selgus, et tõenäoliselt on eelnõu vastuolus Eesti Panga seaduse ja riigieelarve strateegiaga. Teise lugemise eel läks eelnõu õiguskomisjoni, mis hakkas arutama Jüri Raidla õiguslikust analüüsist tulenevat ettepanekut, mis vastuolud kõrvaldaks.

Veebruaris otsustas koalitsiooninõukogu eelnõu mitte toetada. «Kui on küsimus selles, et kas riigikogu läheb koalitsiooni arvates ka selle otsuse eelnõu vastuvõtmisele selles koosseisus, siis vastus on, et ei lähe,» ütles toonase valitsuse peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas pärast koosoleku lõppu.

VEB fond loodi pärast seda, kui NSV Liidu Välismajanduspank lõpetas Eesti pankade korrespondentkontodega arveldamise. Eesti rahanduse ja panganduse päästmiseks loodi riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsusega VEB fond. VEB fondis ei olnud reaalselt raha, vaid nõuete registrisse koondati kõik nõuded Venemaa VEB panga vastu.

Tagasi üles