Riik ei taha Merkole raha maksta ja jätkab ilmselt kohtuteed

Merko Uus-Veerenni arenduse nurgakivi panek.

FOTO: EERO VABAMÄGI / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Keskkonnaministeerium kaebab ilmselt edasi Tallinna halduskohtu otsuse mõista riigilt Merko Ehitus Eesti kasuks välja 760 000 euro suurune hüvitis ja viivis, kuna Merkol polnud looduskaitseliste piirangute tõttu võimalik kasutada talle kuuluvaid kinnistuid Tallinna Paekalda tänaval.

«Esialgsel hinnangul plaanime otsuse edasi kaevata, lõpliku otsuse saame teha pärast seda, kui oleme kohtuotsuse põhjalikult läbi analüüsinud,» öeldi keskkonnaministeeriumi pressiosakonnast BNS-ile.

Tallinna halduskohus tegi Paekalda kinnistuid käsitlevas asjas otsuse esmaspäeval. Selle saab vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus hiljemalt 22. mail.

AS Merko omandas vaidlusalused kinnistud 2002. aastal ning alustas ettevalmistusi sinna Lahekalda elamurajooni arendamiseks lähtudes 1998. aastal kehtinud detailplaneeringust.

Keskkonnaminister otsustas aga 2006. aasta veebruaris kinnistud võtta kaitse alla, seda muuhulgas teatud haruldaste taimede püsielupaigana, mis välistas nendele kinnistutele ehitamise või nende mistahes muul moel majandustegevuseks kasutamise.

Looduskaitseseadus nägi küll ette selliste kinnistute riigi poolt omandamise ning riik ja AS Merko pidasid omandamise hinna osas ka läbirääkimisi ning kokkuleppe saavutamisele oldi 2014. aasta sügisel väga lähedal, ent siis leidis keskkonnaminister, et Merko kinnistud siiski haruldaste taimede kaitseks püsielupaiga piiridesse kuuluma ei pea. Seetõttu kinnistute kasutamisele kehtinud looduskaitselised piirangud lõpetati.

AS Merko taotles halduskohtule esitatud kaebuses kahju hüvitamist mitmel eri alusel, soovides esimese võimalusena umbes 1,8 miljoni euro suurust hüvitust arendustegevuse seiskumise tõttu saamata jäänud tulu eest. Kohus saamata jäänud tulu hüvitamise nõuet ei rahuldanud, vaid piirdus eelnimetatud hüvitise välja mõistmisega.

Kohus leidis muuhulgas, et 1998. aasta detailplaneeringus kavandatud arenduse ellu viimine ja loodetud kasumi teenimine enne nii-öelda kinnisvarabuumi lõppu ei näi tagasivaates realistlik. Eriti pidades silmas, et Tallinna linna asutused olid juba 2005. aastal seisukohal, et 1998. aasta detailplaneeringu realiseerimine nõudnuks täiendavaid uuringuid ning uue planeerimismenetluse läbi viimist.

Halduskohus leidis, et 2006. aastal nende kinnistute püsielupaiga piiridesse arvamine ei olnud õigusvastane, nagu seda polnud ka vastavate piirangute kehtimine kuni 2015. aastani.

Ent piirangute näol oli tegemist AS Merko omandiõiguse eriti ulatusliku piiramisega ning üheksa aasta jooksul piirangute talumisega ning selle aja jooksul kinnistute väärtuse olulise vähenemisega seonduv kahju tuleb riigil AS Merkole hüvitada.

Kohus pidas õiglaseks määrata hüvitiseks 760 000 eurot, mis vastab umbkaudu summale, mida riik oleks võinud AS Merkole 2014. aasta sügisel nende kinnistute omandamise eest pakkuda ja millest on maha lahutatud nende kinnistute väärtus pärast piirangute maha võtmist.

Kohus asus seisukohale, et hüvitisega tuleb AS Merko panna ligilähedaselt sellisesse olukorda, kus ta oleks olnud, kui riik oleks looduskaitseseaduse alusel kinnistute omandamise 2014. aastal lõpuni viinud ning AS Merko oleks riigilt needsamad kinnistud pärast piirangute maha võtmist tagasi ostnud.

Halduskohtu otsus ei ole jõustunud ja pooled saavad selle vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus hiljemalt 22. mail.

Riik tegi 2013. aastal reale Merko ja Nordeconi omanduses ning toona veel kaitse alla kuulunud kinnistutele ostupakkumise 2,78 miljoni euro eest. Kinnistute sekka kuulusid ka mainitud, toona osaühingutele Väike-Paekalda ja Suur-Paekalda kuuluvad krundid.

Tehinguni aga asi toona ei jõudnud, kuna ettevõtted pidasid ostuhinda liiga madalaks. Seejärel jõudis riik 3,13 miljoni euro suuruse pakkumiseni, kuid ühtlasi telliti ka ekspertiis piirangute otstarbekuse kohta, mis leidis, et piirangud pole enam asjakohased.

Tagasi üles