Ei sigalale: taastuv seakasvatus põrkub kohalikega

  • Enne katku sigala rajamiseks võetud laen tuleb tasa teenida.
  • Jõgevamaa küla kardab, et sigala hakkab nende asulat lämmatama.
  • Sigade Aafrika katkust räsitud sektor ilmutab vaevalise toibumise märke.

Kaido Hint küsib, kas tänapäevased seadused üldse lubaksid luua uusi sigalaid endisaegsete kolhoosilautade asukohtadesse elumajade lähedusse.

FOTO: Konstantin Sednev

Jõgevamaa küla kardab lähiajal avada plaanitavat sigalat, mille täitmise kärsakandjatega oli ettevõtja sunnitud seakatku puhkedes katki jätma.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Esmaspäeva õhtu on Jõgevamaal paarisaja elanikuga Voore külas nõnda vaikne, et kui pood kell kuus kinni pannakse, ei liigu tänavatel enam vaat et kedagi. Inimesed on – noored peaasjalikult 50 kilomeetri kaugusel Tartus – töö lõpetanud ja koju peitunud. Lapsed hüppavad kortermaja ees batuudil, mõni riisub aias, läbi Voore üle Kullavere jõe lookleval kergliiklusteel jalutab vaid paar paari. Puudu pole ka seltskond, kes pikendab garaažide ees viinapudeli seltsis nädalavahetust.

Paar nädalat tagasi samasugusel uimasel õhtupoolikul tuli aga Ene Hint õhtul töölt koju ja teatas poeg Kaidole, et kogu Voore kihab. Sel päeval oli kohalik postiljon vedanud külas laiali üle 60 ühesuguse tähitud kirja, milles teatati voorelastele, et keskkonnaamet on alustanud nende külas keskkonnamõjude hindamist sigala rajamiseks.

Tagasi üles