Rohupoodide asutamispiirang seadis tõkked maa-apteekri ärile

Läänemaa Risti apteegi maja sai valmis 1924. aastal ja seal on siiani ravimeid müüdud.

FOTO: Toomas Huik

Kuigi apteekide asutamispiirangu kaitsjad kõnelevad väsimatult, et seadus soosib nüüd maa-apteeke, tuvastas E24, et mitmel juhul on mõju hoopis vastupidine.

Proviisor Heli Pahovski juhib Läänemaal tegutsevat Risti apteeki teist kuud. Kuna maal ei tohi üks apteek olla teisele lähemal kui üks kilomeeter, ei saanud ta ise rohupoodi asutada, vaid pidi olemasoleva ostma pensionile jäänud apteekrilt.

«Vallavanem rääkis, et mis sa ostad sellise hinnaga, anname sulle ruumid, tee oma apteek,» ütles Pahovski. Ta lisas, et ei tahtnud oma ettevõtmist alustades külainimestega tülli minna. Pealegi on juba tegutseval ettevõttel lepingud suurte klientidega ja ravimifirmadega.

Kuna väikesesse alevikku ei oleks uut apteeki niikuinii saanud asutada, ei hakanud Pahovski pikemalt kaaluma. Tagatipuks on selles Risti aleviku südames 1924. aastal ehitatud hoones praeguseni järjepidevalt apteeki peetud.

Kolm sundkolimist

Pärnus juhtus aga näiteks nii, et kuna kaubanduskeskus sulges uksed, pidi seda tegema ka apteek. Uus koht oli olemas, seal tegutsema hakkamine oleks sisuliselt võrdunud uue apteegi avamisega. Olemasolevat apteeki tohib aga piirangute tõttu linnas nihutada 500 meetri kaupa, uue asukohani oli paraku 1,2 kilomeetrit.

Nendesamade piirangute tõttu pidigi ettevõtja rohupoodi kolima kolm korda. Iga kord sisustas ta nõuetekohase apteegi, et see kohe pärast tegutsemisloa saamist maha jätta ja hakata uut sisse seadma.

Maa-apteegi asutamispiirang takistab normaalset äritegevust näiteks ka Viimsis. Järjest kasvava asustusega jõukas vallas ei saa apteegid endale sobivamaid ruume rentida, sest ei tohi asuda teineteisele lähemal kui kilomeeter.

«Viimsi apteegid tegutsevad pugerikes, kuid uue apteegi saaks teha kuhugi mere äärde või Haabneeme metsa,» lausus Yliopiston Apteekki Eesti tütarfirma juhataja Reet Teng.

Juba viis aastat kehtib ka piirang, et linnas ei tohi uut apteeki avada, kui ühe apteegi kohta on vähem kui 3000 inimest. Apteekide asutamispiiranguid ei pea mõistlikuks konkurentsiamet ega ravimiamet.

«Piirang ei täida oma eesmärki apteekide asutamiseks maale, küll aga annab tugeva eelise konkurentsi puudumise näol olemasolevatele apteekidele linnades,» kommenteeris ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp.

Tagasi üles