Soraineni advokaat: firma omanik enda tagant ei varasta, aga juhatuse liige võib vahelt võtta küll

Norman Aas

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Endine prokurör ja praegune Soraineni majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht Norman Aas rääkis, et erasektoris toimuvate majanduskuritegude taga on sageli juhatuse liikmed, kes kuritarvitavad oma positsiooni, ostes teenuseid endaga seotud ettevõtetelt.

Tänane Postimees kirjutab, et Guardtime'i tegevjuhti Ain Aaviksood kahtlustatakse oma endise tööandja teadlikus tüssamises ja suure majandusliku kahju tekitamises. Aaviksoo endine tööandja oli tervisetehnoloogiaettevõte Viveo Health, mille esindaja sõnul lasub kahtlus, et Aaviksoo tegi tehinguid endaga otseselt või kaudselt seotud ettevõtetega. 

Maakeeli öeldes tähendab see, et Aaviksoo lasi mitmetel tehingutel näida Viveo jaoks märgatavalt kallimad, kui oli saadud teenuste või toodete turuhind. Lisaks sõlmis ta Viveo nimel lepinguid oma abikaasa ettevõttega.

Norman Aas ütles, et juhtkonnaga seotud kuritarvitamised on sageli seotud huvide konfliktiga, kus mõne tehingu teiseks pooleks on juhtkonnaga seotud isik. «Need on riskantsed juhtumid, mis on avalikus sektoris keelatud. Erasektoris need tegelikult keelatud ei ole, aga meie soovitus on sellistel juhtudel alati omanikele olnud, et seotud isikutega tehtud tehingute puhul tuleks määrata keegi neid üle vaatama, sest võib juhtuda, et need on ettevõttele kahjulikud. Väga paljude kuritarvitamiste puhul selgub, et tehingute hinnanud on kõrgemad või osa kasumist jäetakse juhatuse liikmega seotud ettevõttesse,» selgitas Aas.

IT-sektori puhul ei saa Aasa sõnul rääkida probleemsest valdkonnast, pigem on riskid seotud teatud liiki teenustega. «Tegemist on teenustega, mille puhul on tagantjärgi raske hinnata, kas neid saadi ikka selles mahus, mida arve näitab. Meie praktikas läheb punane tuluke põlema, kui näeme konsultatsiooniteenuseid või muid selliseid teenuseid, mille puhul võib müüa sooja õhku. Sellised teenuste liiga kõrgelt hindamine on praktikas tavaline,» ütles ta.

Töötunde paisutatakse kõrgema arve esitamiseks

Samas lisas Aas, et IT-sektoris on riskantsed ka teenused, mida müüakse tunni kaupa ehk ajamahus, sest nende puhul on keeruline hinnata, kas teine tehingu pool päriselt nii palju tunde tööks kulutas. «Meil on olnud kaasusi, kus erinevatele klientidele on esitatud tunnipõhiseid arveid, aga kui tunnid kokku lüüa, siis saab selgeks, et need tunnid ei mahu ühe inimese tööpäeva ära. Ehk neid paisutatakse üle,» ütles ta.

Näiteks toob Aas kaasuse, mis puudutas marketingi ja turu-uuringute teenust, mille puhul tellis ettevõtte juht uuringu oma vennaga seotud ettevõttest. «Pärast väideti, et konsultatsioon anti suuliselt, sellest oli palju abi ja arved olid väga suured. Samas reaalselt märki ei jäänud, et teenust oleks saadud. Tegemist oli väidetavalt ka teise riigi turu-uuringuga ja ettevõttel polnud selle riigiga erilist koostööd. Teine on transporditeenuseid, mille puhul on raske tõendada, kas ja miks inimesi sõidutati,» rääkis Aas.

Küsimusele ,kas selliste majanduskuritegude arv on erasektoris tõusnud, vastas Aas, et pigem pööratakse probleemile rohkem tähelepanu. «Väikestes ettevõtetes seda nii palju ei juhtu. Kui ettevõtte omanik on ka ettevõtte juht, siis ta iseenda tagant ei varasta,» ütles ta. Samas, kui ettevõte läheb suuremaks ja omanik pole juhtkonnas, siis võib Aasa sõnul juhtuda, et hakatakse positsiooni kuritarvitama.

«Kaasustes on palju juhtumeid, kus välisinvestorid on Eesti ettevõtte ära ostnud, samas on vana juhtkond, kes oli varem omanik, jäänud paika ja käitub omanikuna edasi, kontrollides ettevõtte rahakotti, aga kahjustades sellega uusi omanikke. Põhimõtteliselt, mida rohkem majandus kasvab, seda suuremaks muutuvad ettevõtted ja seda kaugemaks jäävad omanikud juhtkonnast ja seda suurem risk on. Kuna majandus on kasvanud, siis on ka riskid kasvanud,» ütles Aas.

Tagasi üles