Sinilipu all suplemise eest tuleb maksta tuhandeid eurosid aastas
18. aprill 2019, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Suplusvesi peab Sinilipu rannas tavalistest eurorandadest pisut puhtam olema
- Paljud rannad loobuvad Sinilipu taotlemisest bürokraatia ja suurte kulude tõttu
Supelrandade rahvusvahelise keskkonnamärgise Sinilipp saamiseks tuleb tegeleda mahuka bürokraatiaga, osaleda rahvusvahelistel konverentsidel ning maksta kopsakat aastamaksu.
Keskkonnamärgist «Sinilipp» annab välja rahvusvaheline keskkonnahariduse fond Foundation for Environmental Education (FEE). Sinilipu organisatsiooni Eestis esindava Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liige Juhan Telgmaa ütles, et Sinilipu saamiseks ei pea ranna omanik tegema midagi väga erilist, sest Euroopa Liidu supelrandade nõuete täitmisest piisab.
«Ainuke asi, kus Sinilipu nõuded on natuke kõrgemad, on vee puhtus,» selgitas Telgmaa.
Sinilipu taotlemiseks tuleb täita päris mahukas bürokraatia, lisaks tuleb tasuda FEE liikmemaks. Liikmemaks sõltub liikmesorganisatsiooni suurusest, Eesti puhul on see 3 350 eurot aastas. Telgmaa sõnul jagatakse liikmemaks Sinilippu taotlevate randade omanike vahel.
Lisaks peab Sinilipu õigust sooviva liikmesorganisatsiooni esindaja omal kulul osalema FEE iga-aastasel konverentsil ning kord kahe aasta jooksul toimuvatel üldkoosolekutel. Reeglina toimuvad need konverentsid kaugetes ja eksootilistes sihtpunktides, kus on kuldsed liivad ja sinine vesi. Viimati toimus selline koosolek Puerto Ricos.
Eestis heiskavad Sinilipu tänavu Pirita, Pikakari ja Pärnu supelrannad. Stroomi ranna ujumisvee kvaliteet ei vasta FEE poolt kehtestatud üldistest rangematele nõuetele, kuid ohtlik seal suplemine ei ole. Telgmaa sõnul ei ole Stroomi ranna veekvaliteedi halvenemise põhjust seni suudetud tuvastada, kuigi Tallinna linnavalitsus on sellega aktiivselt tegelenud. Enne Sinilipu saamist peab ranna vee puhtus FEE sätestatud nõuetele vastama 4 aasta jooksul.
Ökolippu võib taotleda ka sadamale, jahtklubile või isegi oma veesõidukile.
2018. aasta rahvusvahelise Sinilipu komisjoni otsusega on saanud lipu heiskamise õiguse:
- 3722 supelranda
- 692 sadamat
- 79 veesõidukit
Kõige enam sinise lipuga supelrandu on Hispaanias: 590
Sinilipp on hinnatud turundusargument rahvusvahelistes turismipiirkondades, kus ranna ja suplusvee puhtus on järjest suuremaks probleemiks muutumas. Varem on Eestis Sinilippu taotlenud ja kandnud ka Pärnu Jahtklubi, kuid on sellest viimastel aastatel loobunud just asjaajamise keerukuse tõttu.