Eesti sadamatesse saabus kolme kuuga ligi 900 000 reisijat 198 erineva kodakondsusega
17. aprill 2019, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Riik kasseeris Eesti veeteede kasutamise eest 3 kuuga 4,7 miljonit eurot
- Eestisse saabus I kvartalis kokku 891 252 reisijat 198 erineva kodakondsusega
- Suurim Eestit tänavu külastanud laev oli 280-meetrine Libeeria tanker
Tänavu esimese kvartaliga kogunes veeteetasusid 7% rohkem kui eelmisel aastal, teatas veeteede amet.
Tasusumma suurenes, kuna Eesti sadamaid külastas 12% rohkem laevu, mis ei sõida regulaarliinil. Enim suurenes Hollandi laevade külastuste arv, kokku 171 külastust ehk 19% rohkem. Küprose laevad tegid 133 külastust ehk 29% rohkem kui mullu esimeses kvartalis.
Eesti sadamaisse saabus tänavu 891 252 reisijat 198 eri kodakondsusega. Suurim Eestit külastanud kaubalaev oli 280,5 meetri pikkune Libeeria lipuga tanker Vladimir Tikhonov, mille maksimumsüvis on 17 meetrit ja kandevõime 162 362 tonni.
Veeteetasu peab laev maksma Eesti sadamasse või reidile sisenemise eest. Tasu suurus sõltub laeva suurusest ja tüübist. Veeteetasu eest tagab riik üldkasutatavatel veeteedel navigatsiooni korraldamise, jäämurde- ja infoteenuse, samuti veeteedele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud meremärgid ja muu taristu.
Veeteetasu makstakse aasta ringi, selle tasub reeder või laevaagent ja see laekub otse riigieelarvesse. Veeteede amet arvestab veeteetasu suuruse ning väljastab makseteate.
Varem nimetati Eesti veeteede kasutamise eest kasseeritavat tasu tuletorni- ja navigatsioonitasuks ning kõnekeeles on vana nimetus aeg-ajalt käibel tänini. Alates 2012. aastast on meresõiduohutuse seaduse järgi korrektne termin «veeteetasu».