Graafik: maa hind on kalleim Eesti ühes vaeseimas piirkonnas

Valgamaa üllatas kõrgeima maa hinnaga.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Möödunud aastal oli haritava maa mediaanhind Valga maakonnas pea 4000 eurot hektari pealt, näidates silmad ette isegi Eesti jõukaimale piirkonnale Harjumaale.

Statistika tuleb seda üllatavamana, et näiteks korterite ruutmeetri hinnad on Valgamaal kümme korda madalamad kui Harjumaal, Tallinnast rääkimatagi. Valgamaa troonib koos teiste Kagu-Eesti maakondade töötuse ja vaesuse esireas. Kuidas on siis võimalik, et maa hind teistele kohtadele pika puuga ära paneb?

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu selgitas, et põhjus on suuresti statistiline. Tehinguid maatükkidega tehti Valgas vähe, aga need, mis tehti, olid väga kallid. See tõstiski mediaahinna üles. Üldiselt tõstab haritava maa hinda see, kui ta on viljakas, suure pindalaga, PRIAs registreeritud ja mitte eriti kaugel avalikest teedest ja asulatest. «Analüüsi kaartidelt on näha, et Valgamaal on kõik need näitajad suhteliselt head,» lisas Nõupuu.

Kes ja mis summa eest maatükkide kaupa tegi, Nõupuu ei avaldanud. Küll aga sai ta öelda, et müüjatest olid 73 protsenti ettevõtted, 23 protsenti eraisikud ja 4 protsenti riik. Enamus tehinguid tehti Tõrva vallas.

Kahel eelneval aastal oli maa kõrgeim mediaahind näiteks Jõgevamaal. 

Järgnevalt on märgitud haritava maa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind maakondades kahe viimase aasta jooksul:

FOTO: Maa-amet

Möödunud aasta jooksul vahetas omanikku ligi 2 protsenti Eesti haritavatest ja looduslikest rohumaadest. Maa-ameti andmetel tehti Eestis 2018. aastal haritava maaga 1 070 tehingut kokku 35,6 miljoni euro eest.

Eesti peale tervikuna on maa hektari mediaanhind pidevalt kasvanud. Võrreldes 2017. aastaga on 2018. aastal hektari mediaanhind kasvanud 4,2 protsenti, ületades esmakordselt 3 000 euro piiri, jõudes täpsemalt tasemeni 3 048 eurot.

Viimase viie aasta jooksul on haritava maa hektari mediaanhind tõusnud 600 euro võrra, mis teeb protsentuaalseks kasvuks 24,5 protsenti. Tehingute koguarvu vähenemine ja vastupidiselt hektari mediaanhinna stabiilne kasv näitab seda, et aina enam tehakse kõrgema summaga tehinguid.

Tagasi üles