Kirsiõied on Jaapanis miljardiäri

Sakurad keisripalee juures meelitavad tuhandeid külastajaid.

FOTO: Rait Piir

Igal kevadel mattub Jaapan nädalaks või paariks roosadesse ja valgetesse kirsiõitesse (sakura), millest on saanud rahvuslik sümbol. Lühike õitehooaeg toob õitsengu ka Jaapani majandusse, mis läheb ajutiselt tõelisse buumiseisundisse.

Kansai Ülikooli andmetel külastas Jaapanit möödunud aastakirsiõitehooajal umbes viis miljonit välisturisti. Üle kahe miljoni neist tulid naaberriikidest Lõuna-Koreast ja Hiinast. Koos siseturistidega kulutasid nad kahe nädalaga umbes 2,7 miljardit dollarit. Kokku on kirsiõite mõju Jaapani majandusele ülikooli hinnangul väärt umbes 5,8 miljardit dollarit hooaja kohta.

Õitsvate kirsipuude all pikniku pidamine (hanami) on Jaapanis sajandite vanune traditsioon, mis algas kaheksandal sajandil looduse ilu imetlevatest aristokraatidest, kes kirjutasid luulet. Tänapäeval kasutavad jaapanlased hanamit võimalusena pingelisest tööelust lõõgastumiseks ja pidutsemiseks.

Tavaliselt kognevad töökaaslastest, sõpradest ja perekonnaliikmetest koosnevad seltskonnad vabasse õhku sööma ja napsutama ning suured toiduaine- ja joogitootjad ei jäta seda võimalust kasutamata.

Globaalse haardega ettevõtted nagu Starbucks, Coca-Cola ja Asahi pingutavad kõik hooajaliste toodete disainimisega, mida müüakse ainult Jaapanis, et mõjutada seda, mida inimesed õitsemisperioodil tarbivad. Kohaletoimetamisteenused nagu UberEats pakuvad võimalust tellida söök ja jook otse pikniku pidamise kohta ning puude juures seavad ennast sageli üles ka tänavatoidu müüjad.

Mitmed Jaapanis tegutsevad ettevõtted on hakanud ühtlasi pakkuma võimalust broneerida omale hanami ajaks mõni õitsev kirsipuu. Tokyos tegutsev ettevõte Nandemo Yutao küsib näiteks umbes 23 eurot tunnis, et pakkuda lisaks pikinikukohale ka laudu, istumispatju, toitu ja jooki. Restoranid ja kohvikud panevad samuti välja hooajalised menüüd.

Hanami tähistamine.

FOTO: Rait Piir

Sakurate hooajal kasvab Jaapanis plahvatuslikult ka Instagrami kasutamine, sest kaunid õied näevad piltidel kena välja. Õigupoolest on saanud Jaapanist Instagrami jaoks üks suurimaid ja aktiivsemaid turge ning see pole emaettevõttele Facebookile märkamatuks jäänud. Instagrami kontode arv on viimase kahe aastaga Jaapanis kahekordistunud 29 miljonini. Hanami ajal Jaapanis trendivad hashtagid on täidetud aga kirsiõitega.

Instagramist on saanud paljuski ka Jaapani turismitööstuse mootor, sest kohalikud turismiorganisatsioonid on täheldanud, et sotsiaalmeediaplatvorm meelitab seiklushimulisemad rändajad tavalisest turismikeskustest kaugemale ning soodustab nii rahavoolu vähe tuntud maapiirkondadesse, mis on jäänud kiiresti vananeva elanikkonna tõttu sageli enda majandamisega hätta.

Jaapani rahvuslik turismirganisatsioon alustas möödunud aastal koostöös Instagramiga hashtagi #UnknownJapan (tundmatu Jaapan), mille ülesandeks on saada turistid looduskaunistesse kohtadesse, mis jäävad suurtest keskustest eemale. Linnad nagu Kyoto ja Nara ägavad turistimasside all, aga looduskaunid piirkonnad Põhja-Jaapanis nagu Akita ja Aomori prefektuurid on saanud väga vähe rahvusvahelist tähelepanu. Hashtagi on jagatud nüüdseks üle viie miljoni korra ja see on toonud ka Põhja-Jaapani välisturmisti kaardile.

Sakuratega Instagrammi piltide tegemine on Jaapanis väga populaarne.

FOTO: Rait Piir

Tagasi üles