Kapo aastaraamat: kuidas käis altkäemaksu võtmine Eesti Raudtees?

Eesti Raudtee altkäemaksu skeem.

FOTO: Kaitsepolitsei aastaraamat

Kaitsepolitsei 2018. aasta aastaraamatus kirjeldatakse detailselt lahti, kuidas käis Eesti Raudtees altkäemaksu võtmine, mis tõi juhatuse liikmele kaasa aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse.

Aastaraamatus kirjeldatakse juhtumit järgnevalt.

15. detsembril 2017 pidas kaitsepolitsei kinni AS Eesti Raudtee juhatuse liikme, liiklusdirektori Sergei Fedorenko kahtlustatuna altkäemaksu saamises AS-i Vopak E.O.S. tütarettevõtte AS E.R.S. juhatuse liikmelt Sergei Balõbinilt. Ühtlasi vahendas Fedorenko altkäemaksu Venemaa Raudtee ametnikule Anatoli Krasnotšjokile.

Sergei Fedorenko korraldas AS Eesti Raudtee liiklusteenistuse tööd. AS E.R.S. pakub Eesti territooriumil raudteelogistika ja raudteetranspordi teenust ning ühtlasi veab koos AS-iga Vopak E.O.S. raudteel kaupu. Selleks, et E.R.S. saaks vedada soovitud koguse Vopak E.O.S.-ga seotud kaupu Venemaalt Eestisse, pidid nad iga kuu Venemaa Raudteele esitama taotlusi, milles oli märgitud, mis kaupa, kui palju ja mis jaamade vahel tahetakse Venemaalt Eestisse vedada.

Seejärel esitas Venemaa Raudtee päringu Eesti Raudteele, mis mahus on ettevõte valmis korraldama kaubavedusid Eesti territooriumil. Eesti Raudtee kinnitas, et läbi Eesti Vabariigi territooriumi saab kaupa vedada, ning määras seejuures liiklusgraafiku. Nimetatud tegevuse eest maksis E.R.S. juhatuse esimees Sergei Balõbin Fedorenkole altkäemaksu kokku summas 171 902 eurot.

Oma ametikoha tõttu oli Fedorenkol hea kontakt Anatoli Krasnotšjokiga, kes on Venemaa Raudtee direktori asetäitja juhtimise ja majandustegevuse koordineerimise alal. Talle allus Vene Raudtee CFTO osakond, mille ülesanne on rahvusvahelise kaubaveo korraldamine ja selleks vastavate kinnituste andmine ning suhtlemine teiste riikide raudtee ettevõtjatega.

Sergei Balõbini palvel käis Fedorenko kohtumas Venemaal Krasnotšjokiga ning tegi talle ettepaneku kinnitada tasu eest AS-ile E.R.S. lisaplaanid ja ühtlasi leppis Krasnotšjokiga kokku tasu maksmise täpsemad asjaolud. Mõni päev hiljem andis Balõbini usaldusisik Moskvas Krasnotšjokile üle altkäemaksu 72 500 eurot.

Sergei Fedorenko ja Sergei Balõbini kinnipidamine. Mõlemad mõisteti süüdi korruptsioonikuriteos.

FOTO: Foto: kaitsepolitsei arhiiv

Harju Maakohus tunnistas 28. märtsil 2018 kokkuleppemenetluse korras Sergei Fedorenko süüdi altkäemaksu võtmises ja vahendamises ning mõistis karistuseks 1 aasta ja 6 kuud tingimisi vangistust, lisaks pidi Fedorenko maksma riigi tuludesse 117 000 eurot.

Sergei Balõbini tunnistas Harju Maakohus 5. juunil 2018 kokkuleppemenetluse korras süüdi eelkirjeldatud kuritegude toimepanemises ning mõistis karistuseks 2 aastat tingimisi vangistust, lisaks pidi Balõbin maksma 113 000 eurot riigi tuludesse.

Äriettevõtte juhatuse liikme korruptiivne tegevus on kaitsepolitsei hinnangul alati suur tagasilöök, sest tegemist on ametikohaga, millelt eeldatakse hea valitsemise tava järgimist, eetilisust ja kõrget ärikultuuri.

«Nii nagu Eesti Raudtee juhtimises on ka teistes organisatsioonides sellised inimesed olemas, aga tilk tõrva võib rikkuda meepoti, siin ettevõtte usaldusväärsuse – tekib arusaam, et seal asjad nii käivadki. Et kõrgel ametikohal oleval isikul võib olla kaks nägu, tuleb teistele pahatihti üllatusena. Ühelt poolt võib kõrge ametiisik olla innukas korruptsiooni vastu võitleja, teiselt poolt võib ta omakasu huvides käituda oluliste otsuste ja toimingute tegemisel risti vastupidi eetilistele tõekspidamistele,» selgitatakse aastaraamatus.

Sergei Fedorenkot ei saanud kaitsepolitsei sõnul lugeda juhiks, kes oleks olnud korruptsiooni tõkestamise esirinnas, kuid asjaajamises ja juhtimises oli ta kõrge autoriteet ning tema suhtes kriminaalmenetluse alustamine oli paljudele halvaks üllatuseks.

«Siiamaani on ärisektoris altkäemaksu andmise kuritegudesse suhtutud kahjuks leigelt ning see on üks põhjustest, miks korruptsiooni levik vajalikul määral ei vähene. S. Fedorenko ja S. Balõbin töötasid altkäemaksu kuritegude toimepanemise ajal vastutavatel ametikohtadel, üks avalikus sektoris ja teine erasektoris. Nad väärivad ühesugust hukkamõistu, sest mõlemad olid korruptiivse tegevuse toimepanemisel aktiivsed ning üksteist mõisteti n-ö poole sõna ja mõtte pealt,» võetakse juhtum kokku.

Juhatuse liikme korruptsioonikuritegude puhul rõhutab amet: kui kõrgemad ametnikud näitavad oma eetiliste tõekspidamiste ja tegelike tegudega negatiivset eeskuju, kanduvad need väärtushinnangud ja teod edasi organisatsioonile või valdkonnale. «Üpris haruldaseks saab pidada kirjeldatud juhtumi puhul olukorda, kus ametiisik tegutseb korruptiivses skeemis nii altkäemaksu võtja kui ka vahendajana,» lisas amet.

Tagasi üles