Kapo: Eestis avaldatakse seisukohti, et Vene elektrisüsteemist eraldumine pole parim lahendus

Kaitsepolitseiameti pole tehnilised ja majanduslikud nüansid energiavarustuse toimepidevuse tagamiseks ainukesed hindamiskriteeriumid.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kaitsepolitsei märgib oma aastaraamatus, et Eesti ja meie Balti naabrid on aastaid püüdnud suurendada oma energiasõltumatust. Eesmärgiks on Eesti elektrisüsteemi eraldamine BRELL-i elektrisüsteemist ja sidumine Kesk-Euroopa sagedusalaga.

«Vastupidi sellele suunale on Eestis avaldatud teaduslikke ja majanduslikke seisukohti, et see ei ole parim lahendus ning tuleks jääda seotuks BRELL-i süsteemiga. Hoopis vähem, kui üldse, mainitakse sellistes arvamustes, et Venemaa ise on võtnud samuti suuna Balti riikide elektrisüsteemid vajadusel BRELL-i süsteemist eraldada ning võiks seda võimalust kasutada,» seisab kaitsepolitsei aastaraamatus.

Kaitsepolitsei hinnangul võib desünkroniseerimisel olla kõrge hind, aga tehnilised ja majanduslikud nüansid iseseisvalt, julgeolekuaspekte arvesse võtmata ei ole energiavarustuse toimepidevuse tagamiseks ainukesed hindamiskriteeriumid.

«Kaitsepolitseiamet pöörab energiajulgeoleku tagamisel tähelepanu kogu energiasektori otsustus- ja toiminguprotsessidele ning teeb selles koostööd paljude asutustega,» märkis amet.

Kaliningradi elektrisüsteem pole enam Balti riikidest sõltuv

Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi juht Taavi Veskimägi rääkis mullu Postimehele, et Venemaa investeeringud Kaliningradi elektrisüsteemi on teinud selle Balti riikidest sõltumatuks, mistõttu võib Baltikum saada sageduse reguleerimise eest Venemaalt arve.

Kuna Balti riigid plaanivad 2025. aastal sünkroniseerida oma elektrisüsteemid Mandri-Euroopa sagedusalaga, on Venemaa rajanud Kaliningradi energiasõltumatuse tagamiseks kaks 160-megavatist veeldatud maagaasil põhinevat elektrijaama ja LNG ujuvterminali, mis võimaldab neid jaamu gaasiga varustada ka siis, kui torugaasi Leedust Kaliningradi enam ei liigu.

Eralduskatse lükati edasi

Veebruaris otsustasid Balti elektrisüsteemihaldurid edasi lükata juuniks planeeritud eralduskatse seoses vahepeal teatavaks saanud Vene Föderatsiooni süsteemihalduri otsusega korraldada Kaliningradi regiooni saartalitluse katse.

«Otsustasime eralduskatse hilisema teostamise kasuks, kuna Venemaa elektrisüsteemihaldur teatas vahepealsel ajal enda plaanist teostada vahetult enne meie esialgu kavandatud eralduskatset Kaliningradi saartalitluse katse mai lõpus. Kaliningradi katse on planeeritud 72-tunniseks ja arvestades, et kunagi varem ei ole nii mastaapset katset läbi viidud, on olemas märkimisväärne tõenäosus selle ebaõnnestumiseks, mis tooks omakorda kaasa Vene süsteemihalduri poolse nõudmise Balti riikide eralduskatse edasilükkamiseks vahetult enne kavandatud kuupäevi,» ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

«Kindlasti ei pea Elering võimalikuks korraldada Balti eralduskatset ühepoolselt ilma kokkuleppeta Venemaa ja Valgevene süsteemihalduritega. Meie eesmärk on jõuda Balti elektrisüsteemi desünkroniseerimiseni Venemaast läbi mõistliku koostöö, mitte konfrontatsiooni, milleni viiks ühepoolne tegutsemine,» lisas Veskimägi.

«Balti riikide eralduskatse läbiviimiseks peame elektrisüsteemi paindlikkuse tagamiseks garanteerima täiendavad tootmisvõimsused ja kuna Venemaa on juba varasemalt öelnud, et Kaliningradi katse ebaõnnestumise korral nad Balti riikide eralduskatsega ei saa nõustuda, siis võime olla ka olukorras, kus oleme teinud juba märkimisväärsed kulutused tootmisvõimsustele, aga katset läbi viia ei saa. Selline kulu ei saa olla õigustatud,» rääkis Eleringi juht.

Eesti elektrisüsteemi on varem naabersüsteemidest katseliselt eraldatud näiteks 2006. aasta novembris ja 2009. aasta aprillis. Viimane eralduskatse, kus Venemaa süsteemist eraldusid kolm Balti elektrisüsteemi koos Kaliningradiga, toimus aprillis 2002.

Tagasi üles