Kinnisvaraäri õitseb ka väljaspool suurlinnu

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadpealinna kavandatakse taasiseseisvumisaja esimest korrusmaja.
Kevadpealinna kavandatakse taasiseseisvumisaja esimest korrusmaja. Foto: Kuido Saarpuu

Mida rohkem Ganvix Kaubanduse eestvedaja Vitali Gansen end kaubandusest tagasi tõmbab, seda aktiivsemalt tegutseb ta maaklerist abikaasa Kairi eeskujul kinnisvaraäris. Ostab-müüb, vajadusel remondib-sisustab kortereid ja leiab neile üürnikke. Ennekõike üüriturg on see, mis tagab ka maapiirkonnas püsiva sissetuleku, mis sest, et ühekordne vaheltkasu korteri mahamüümisel võib olla ahvatlevam.

Imavere ja Türi peavad ehitusplaani

Arvamus, et kinnisvaraäri tasub teha vaid Tallinnas-Tartu ja suviti Pärnus, on Ganseni sõnul vale. „Mul oli Tallinnas korter, müüsin selle maha. Kui pealinnas korteri korda teed ja üürile annad, siis ei tea ju kunagi, kelle üürnikuks saad. Järvamaal on samamoodi, kuid korterite hinnad on siin mitu korda odavamad,” arutleb ta. „Kas Tallinnast saadav veidi suurem üüriraha hajutab suurema riski? Ma ei usu!”

Vitali Gansen jahibki Järvamaa odavamaid kortereid. Kui näiteks Tallinnas tuleb kahetoalise eest välja käia vähemalt 70 000 eurot, siis Järvamaal peaks olenevalt korteri asukohast, suurusest ja seisukorrast neid sama raha eest saama kolm-neli.

„Leian, et peale hea ärivaistu peab ka kinnisvaraga tegelemisel õnne olema. Muidu juhtub nii, et müü, kaua tahad, aga ostjat ei leiagi. Ka minul on nii olnud, et osa kortereid jääbki üürikorteriks, küll ei sobi kliendile ahiküte, küll asukoht.”

Selge see, et Vitali Gansen pole ainus, kes kinnisvarasse investeerides enda ja pere tulevikku kindlustada püüab. Isegi elanikest tühjaks jooksval Järvamaal on temasuguseid omajagu ja edasimüümise või väljaüürimise potentsiaaliga korterid lähevad kaubaks nagu soojad saiad.

Paides on nii, et kui majandus on elav, hakkab Eesti keskpunktiks olemine maksma. Kui tuleb majandussurutis, muutub Paide järsku Tallinnast või Tartust saja kilomeetri kaugusel olevaks mõttetuks väikelinnaks.

Tasub märkida, et pärast taasiseseisvumist pole Järvamaale ehitatud ühtegi uut kortermaja. Lähiajal võib see muutuda. Imaverre kavandatakse üürimaja ja maakonnaleht Järva Teataja kirjutas mullu hilissügisel, et kohalik ettevõtja Silvar Algpeus tahab Türile Koidula tänavale ehitada kolmekorruselise 12–15 korteriga elamu.

Korterite üürimise teed Algpeus minna ei taha, pigem püüab neile ostjad leida. Sellele võib kaasa aidata Türi vallas jõustunud 8000eurone kodutoetus, millest võib noorematele ostjatele abi olla pangast laenu võtmisel.

Lahkujad on juba läinud

Kinnisvaramaakler Lea Kerma meelest oli ammu aeg Türi korteriturule uut hingamist tuua, sest huvilisi jagub, kuid sobivaid kortereid napib.

Pindi Kinnisvara tegi ülevaate, milline on olnud majanduslanguse järel hinnatõus linnade kaupa. Hoogsaim on hinnatõus olnud Türi naaberlinnas Paides.

Kui masu tippajal küsiti korteri ruutmeetrist keskmiselt 113 eurot, siis mullu novembriks oli hind kerkinud 431 euroni, see teeb hinnatõusuks 281 protsenti.

Olgu võrdluseks toodud, et Tallinnas ja Tartus on hinnatõus jäänud vastavalt 153 ja 107 protsendi juurde.

Peep Sooman Pindi Kinnisvarast selgitab, et statistika aluseks on võetud Maa-ameti hinnad, nii et saadud arvud on täiesti usutavad ja 281protsendine hinnatõus on tõepoolest aset leidnud.

„Paides on nii, et kui majandus on elav, hakkab Eesti keskpunktiks olemine maksma. Kui tuleb majandussurutis, muutub Paide järsku Tallinnast ja Tartust saja kilomeetri kaugusel olevaks mõttetuks väikelinnaks,” lausub ta.

Sooman lisab, et Paide on ilus linn, kus raatsitakse ka arengusse panustada, see omakorda kergitab kinnisvara hinda.

Peep Sooman usub, et need, kes on Paidest tahtnud lahkuda, on juba läinud. Alles on jäänud need, kes kavatsevadki paigale jääda ja kel on siin tööd.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles