Finantsinspektsioon tegi lauskontrolli: enamikke pankadest kõrge rahapesurisk ei ohusta
Üksikute kõrgemate riskiallikatega jätkatakse tööd.

Finantsinspektsioon viis 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses kõikides Eestis tegutsevates pankades ja Eestis tegutsevate välisriigi pankade filiaalides läbi erakorralised rahapesu tõkestamise alased kontrollid.​

Inspektsioon kontrollis kokku 16 pangas hoolsusmeetmete rakendamist ehk panga vastupanuvõimet rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele. Kontrolli käigus hinnati, kuidas pank tuvastab oma äritegevusega seotud riske, milline on panga võetav risk (riskiisu, äristrateegia), kuidas peegelduvad sellele panga kontrollisüsteemid ning milline on panga kliendiportfell eelkõige kõrge riskiga ärisegmendis. 

Inspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm ütles tulemusi kommenteerides, et mitte-residentide teenindamisega seotud riskid on oluliselt vähenenud Eesti finantssektoris, enamik turuosalisi suhtub väga tõsiselt riskide maandamisse ja valdavat osa eesti pangandusest rahapesurisk ei ohusta. Küll aga ütles Nõmm, et kontrolli pinnalt suunab inspektsioon pankasid tegelema senisest tugevate riskihinnangute ja riskiisu piiritlemisele. Samuti suunatakse pankasid investeerima tehingute reaalajas jälgimisele. «Ootame kõrgendatud hoolsust, mis puudutab neid pankasid, kes teenindavad mitte-residente ja korrespondentsuhteid. Sõltumata hoolsusmeetmete rakendamisest, on kliente, kes ei sobi Eesti finantssüsteemi. Selliseid kliente me aitame pankadel tuvastada,» ütles Nõmm.

Üks riske iseloomustav mõõdik panganduses on mitteresidentide hoiuste osakaal, eelkõige kõrge riskiga mitteresidendid, kel üldjuhul puudub Eesti majanduskeskkonnaga igasugune seos ja/või kes omakorda tegutsevad kõrge riskiga jurisdiktsioonides. Mitteresidentide osakaal on panganduses 2014. aasta lõpust langenud 19,10 protsendilt 7,91 protsendini, sealjuures on see vähenenud eelkõige väga kõrge riskiga jurisdiktsioonide (sh off-shore) arvelt 8,50 protsendilt 0,46 protsendini.

Rahapesualane järelevalve on pidev, ka kõnealune kontroll eeldab konkreetsetes pankades erinevaid jätkutegevusi. «Meie sõnum pankade juhtidele on ühene: Eesti ei ole koht hämaraks panganduseks. Finantsinspektsioon on rõhutanud pangajuhtidele, et kontrollisüsteemid peavad toimima riskipõhiselt, täpselt ja targalt, mis tähendab, et rohkem ressurssi tuleb rakendada just tavapärasemast kõrgema riskiga olukordadele. Üle ei pea reageerima madala riskiga tavakliendi puhul,» lisas Nõmm.

Finantsinspektsioon panustab oluliselt rahapesu ja terrorismi rahastamise reeglite selgitamisse. Finantsinspektsioon avaldas hiljuti uue järelevalvepoliitika ja töötas välja uue põhjaliku juhendi «Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks», mis jõustus 1. märtsil 2019.

Küsimusele, kas mõnele pangale tehti kontrolli käigus ettekirjutus, vastas Nõmm eitavalt, kuid lisas, et jätkatakse tööd üksikute kõrgmate riskiallikatega.

Inspektsioon kutsus riskipõhisuse alusel vestlema ka seitsme panga tippjuhid. «Võtsime suuremad kliendid ja küsisime panga juhilt, kas ta teab, kes ta suurim klient on,» kirjeldas finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler. «Testisime kuivõrd panga juhid tunnevad seda panka. Danske raportis kirjutati, et panga Kopenhaageni juhid ei teadnud midagi. Siin on kaks asja: esiteks sa pead teadma ja sa ei saa mitte teada. Üks variant on lihtsalt see, et sa ei oska või sa ei sobi sellele ametile,» lisas Nõmm.

Kokkuvõttes ütles Nõmm, et juhid olid üsna teadlikud pangas toimuvast. «Üldiselt nad teavad mida nad juhivad ja milline nende kliendiportfell on. Kui me midagi sarnast oleks teinud 8 aastat tagasi, siis teadlikkus rahapesu asjades oli väiksem,» lisas ta.

Tagasi üles