Tulevane majandusminister Aas tõmbab Helme hoogu maha: mingeid aktsiisilangetusi ei tule (52)

Copy
Majandusminister Taavi Aas.
Majandusminister Taavi Aas. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Kui uue valitsuse rahandusminister Martin Helme on juba laialt rääkinud, kuidas ta aktsiise langetama hakkab, siis peatne majandusminister Taavi Aas tõmbas uljastele plaanidele pidurit: mingeid maksulangetusi ei tule, kuna eelarve on niigi pingul.

Äsja Tallinna linnapea ametist taandunud Aas, kes ootab nüüd majandus- ja taristuministriks kinnitamist andis kolmapäeval intervjuu Kuku raadio saatele «Majandusruum», mida vedasid Postimehe majandusajakirjanikud Harry Tuul ja Lennart Ruuda.

Järgnevalt avaldame intervjuu teksti kujul:

Seni on jäänud mulje, et ministriametisse astumine oli pigem erakonna kui teie enda otsus. Kas teil sisemist põlemist ikka on?

Tõepoolest, sellised otsuseid ei sünni üksi. Ikka koostöös erakonnaga. Ka linnapeaks ei saada ilma erakonnata.  Aga lõplik otsus oli ikka enda oma ja sündis enda peas.

Tulevane rahandusminister Martin Helme on juba rääkinud, et langetab vähemalt alkoholiaktsiise (viide Ärilehe intervjuule, mis ilmus teisipäeval-toim). Pole küll teie valdkond, aga kas ja kui palju valitsus siis aktsiise langetab?

Tegelikult oleme algusest peale koalitsioonis kokku leppinud, et tuleb maksurahu. See tähendab, et maksutõuse ja- langusi ei tule. Arvestades meie eelarvetasakaalu seisu, pole meil lihtsalt piisavalt mänguruumi.

Meile võivad eelarvereeglid meeldida või mitte, aga need kehtivad, mistõttu pole võimalust, et hakkame midagi muutma.

Meil on majanduse ja eelarve osas natuke sadomaso olukord: kui majandus kasvab, tuleb eelarvet kärpida ja kui majandus langeb, tuleb samuti jälle kärpima hakata. See on päris keeruline olukord, sest kui me tahame Euroopa jõukamatele riikidele järele jõuda, siis sellise eelarvepoliitikaga on seda praktiliselt võimatu teha.

Kas karmide reeglite tõttu on ka midagi, mida te sooviks teha, aga mida ei saa teha?

Keskerakonnal oli näiteks erakorraline pensionitõus (100 eurot-toim), aga selge on see, et sellega me alustada ei saa, kuna eelarvereeglid on ees.

Kas sellepärast ongi koalitsioonilepe nii ähmane ja üldsõnaline?

Jah, reeglid on ees. Kui tulevikus olukord paremaks läheb, siis võtame asjad ette.

Aga kunas hakatakse siis ehitama neljarajalisi teid Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva? Kust võetakse raha?

Ühelt poolt on Euroopa struktuurfondide raha, mida saame kasutada. Meil on terve rida taristuprojekte, mis on seotud keskkonna parandamisega. Pean silmas eelkõige elektritransporti, kus investeerimiseks on võimalik kasutada CO2 kvoodimüügi rahasid.

Osa neljarajalisi maanteid on juba töös. Et nendega edasi minna, tuleb tegeleda kinnistute ostmise ja teede projekteerimisega. Kui saab selgeks Euroopa Liidu struktuurirahade jaotus, siis teame paremini, kas ja kuidas me tee-ehitusega jätkame. Samas eeltöid saame teha juba praegu. Ja seda me ka teeme.

Endine majandusministeeriumi kantsler, praegune Elroni juht Merike Saks on öelnud, et nad vajavad hädasti uusi ronge. Kas te ostate need talle?

Elektrirongide ostmiseks saame kasutada saastekvoodi müügist saadud rahasid. Aga meil on vaja ka diiselronge ja neid saame osta vaid enda vahenditest. See tulebki eelarvestrateegias läbi arutada. Kui me otsustame, et tahame täna kahte-kolme diiselrongi, siis kulud tulevad alles umbes kahe aasta pärast ehk väikese viitajaga.

Esimese ametisse valimise pressikonverentsil ütlesite, et hakkate tegelema riigifirmadega. Mis plaanid teil on?

Kui ma ikkagi saan ministriks, on mul juba terve maikuu plaanitud kohtumistele riigifirmade juhtidega. Majandusministeeriumi haldusalas on üle 20 riigiettevõtte. Kui siia otsa liita veel valitsuse koosolekud ja riigikogus käimine, siis ega mul suurt muuks aega jäägi. Aga avalikkusele räägin oma plaanidest seoses riigifirmadega ilmselt pärast neid kohtumisi, juunikuus. Siis olen kursis, mis on riigi äriühingute mured ja rõõmud, kuidas midagi parandada ja nii edasi.

Natuke teisel teemal. Kas Tallinna Sadama börsile viimine oli õnnestunud ettevõtmine?

Arvan, et see oli õnnestunud, ka hind, millega börsile mindi. Siin on kaks poolt. Millest see soov üldse tekkis, et sadam börsile viia? See tekkis läbi ulatusliku korruptsiooniskandaali (Tallinna Sadama eksjuhte Ain Kaljuranda ja Allan Kiili kahtlustatakse massiivses altkäemaksu võtmises-toim), et muuta firma juhtimist läbipaistvamaks. Seda eesmärki on börsile viimine täitnud. Teiseks pakkus sadam paljudele Eesti inimestele võimaluse investeerida. Ka seda rolli ta täitis.

Mida peaks tegema lennufirma Nordicaga, mille elu läheb üle kivide ja kändude. Kas ja miks on vaja rahvuslikku lennufirmat?

Nordica roll on pakkuda Tallinnast võimalikult palju häid lennuühendusi. Seda ta täidab. Võiks ju lühiajaliselt mõelda, et praegu on lennunduses hea aeg ja kõik olulised liinid katavad teised lennufirmad. Samas head ajad ei kesta lõputult. Kui head ajad otsa saavad, hakkavad lennufirmad oma liine kärpima ääremaadelt, mida Eesti Euroopa mõistes kahtlemata on. Siis võib tekkida olukord, kus meil on Nordicat väga vaja.

Naaseme taristuprojektide juurde. Mis saab Rail Balticust? Kas see on ikkagi kindel?

Mina olen Rail Balticu suur pooldaja ja loodan, et see projekt saab teoks. Projektiga lõpuni minek eeldab seda, et Euroopa Liit annab 81 protsenti rahast. Lisaks on vaja seda, et meie partnerid, Läti ja Leedu teeks asju, milles oleme kokku leppinud.  

Valutate südant, et nad lasevad üle nurkade?

Siin tuleb silma peal hoida. Ma ei arva, et riigid ei täida kohustusi, milleks on kokku lepitud. Aga selleks, et Rail Baltic õnnestuks, peavad kõik riigid maksimaalselt pingutama.

Koalitsioonilepingus seisab, et tahetakse algatada riiklik eriplaneering Saaremaa silla ehitamise võimaluste välja selgitamiseks. Kas Saaremaa sild tuleb?

Silla peamine eeldus on see, et saarlased seda ise tahavad. See on huvitav projekt, mis on hakanud natuke oma elu elama. On neid, kes seda tahavad. On neid, kes leiavad, et tegu on väga hea äriprojektiga ja kes näevad riiki kui partnerit, kes silla kinni maksab. Eks see viimane variant meenutab natuke mandri- ja saartevahelist praamiliiklust, mis varem kuulus Leedole. See ei olnud laeva omanikule halb projekt ja tõi hästi raha. Kui silla puhul tahetakse sama skeemi rakendada, siis siin tuleks riigil kindlasti enne hoolega järele mõelda.

Lähme veelgi ulmelisemaks ja räägime Tallinna-Helsingi tunnelist. Kas tunnel tuleb?

Teate, enne kui ma linnapeaks tulin, siis räägiti, et trammiühendus lennujaamaga on ulme. Keegi ei teadnud, kas ja kunas see teoks saab. Nüüd on see valmis.

Ma arvan, et tunneliprojekti ei tasu nurka visata. Aga tunneli esimene eeldus on see, et tuleb Rail Baltic. See annab tunnelile majandusliku põhjenduse. Ilma raudteeta tunnelit ei tule.

Pigem üleeuroopaline poliitika on praegu selline, et ärme Hiina raha Euroopasse lase (Peter Vesterbacka leidis Hiina investori, kes oleks väidetavalt nõus panustama 15 miljardit-toim).

Veel kord, teeme kõigepealt Rail Balticu valmis ja siis mõtleme tunneli peale. Jõuame sinna, et raudtee ehitus reaalselt pihta hakkab, ja siis hakkame tõsisemalt tunneli peale mõtlema.

Mis on see suur äge asi, millest me pole rääkinud, aga mida te ministrina kindlasti tahaks teha?

Ma tahan, et kõik suured taristuprojektid saaksid teoks. Nad aitavad meil liigelda, annavad paremaid ühendusi. Kõik taristuprojektid elavdavad majandust. See on see, millega ma tahaks tegelda.

Kommentaarid (52)
Copy
Tagasi üles