Sisuturundus

Kas vana ja tuttav on tegelikult turvaline?

FOTO: iStockPhoto

Pärast edukat 2017. aastat arenguriikide aktsiaturgudel tõi 2018. aasta kaasa tormituuli. Vaatame, miks ja kuidas jõuti tänastesse keeristesse ning milliseid uusi võimalusi see investoritele loob.

Arenguriikide all peavad investorid ennekõike silmas madalama sissetuleku­ga, kuid kiiremini kasvavaid riike, kus võib pigem leida kõrgemat poliitilist ebastabiilsust ja nõrgemaid riiklikke institutsioone – kõike seda, mis toob investorite jaoks kaasa lisariske. Enamas­ti peetakse silmas Aasiat (v.a Jaapan), Ladina-Ameerikat, Ida-Euroopat, Lähis-Ida ja Aafrikat. Samas on see lähenemine muutunud nn vana maailma investoritele pigem eksitavaks, isegi kahjulikuks. Eesti investorite jaoks on arenguriigid kindlasti lihtsamini mõiste­tavad.

Selleks, et jõuda 2018. aasta tormituulte põhjusteni arenguriikides laiemalt, peaks võtma korraks hoo maha ja vaatama pi­kaajalisi trende. Kui jaotada maailm ka­heks läbi SKP-numbri, moodustaks lää­nemaailma majandus jätkuvalt 60 protsenti ja arenguriigid 40 protsenti maailmamajandusest. Iga riigi tegelikku hinnataset vaadates näeme oluliselt teist­sugust pilti: vaatame tegelikku hinnata­set riikides – võttes arvesse, kui palju saab inimene sama sissetuleku eest tarbi­da – ja näeme, et arenguriigid läksid lää­nest mööda juba 2008. aastal.

Hiina tõus

Kõik see toimus tänu Hiinale. Hiina näide on ajaloos ekstreemne: lühikese perioodi jooksul on täielikust vaesusest välja toodud sadu miljoneid elanikke ja see on omakorda andnud poliitilisele süsteemile väga suure usalduskrediidi. Tõsiasi tõuseb esile, kui võtta arvesse vanas maailmas viimasel ajal toimunud populistlikku pööret ebastabiilsuse suunas.

Allikas: IMF

Mõõtes majanduse suurust ostujõu alu­sel näeme, et Hiina möödus nii Ameeri­ka Ühendriikidest kui ka Euroopa Lii­dust juba mõned aastad tagasi. Hiina keskklass on täna maailma suurim. Hii­na uus pealetulnud põlvkond on eelmi­sest oluliselt jõukam ja ka enesekindlam – vastupidiselt läänemaailmale, kus uus generatsioon on eelmisest pigem madala­ma sissetulekuga ja seega ei paista tule­vik kuigivõrd helge.

Allikas: IMF

Hiinlaste edulugu ja kiire areng viima­se kolme aastakümne jooksul on süsti­nud neisse üksjagu enesekindlust. Kuigi absoluutnumbrites ei pruugi Hiina ma­jandus olla maailmas suurim, on selgelt tunda, et riigi roll maailmas on tänaseks muutunud.

Hiina ja USA vastasseisu alged

Kõik see toob meid lähemale 2018. aasta konflikti ehk Ameerika Ühendriikide ja Hiina vastasseisu tegeliku tuumani. Aastaid tagasi arvas USA, et kuigi Hiina on kaugel ja kasvab kiirelt, ei kujuta riik endast ohtu. Viimaste aastate jooksul on Aasia, ennekõike Hiina areng aga tekitanud USA-s kui senises globaalses dominantses jõus olulist ärevust ja Hiinat nähakse geopoliitilise konkurendina. Ameerika Ühendriigid, kes on olnud 240 aastat oma maa valitseja ja kelle elanike arv moodustab vähem kui 5% maailma elanikkonnast, on harjunud viimase 80 aasta jooksul olema maailma valitseja, omades sisulist monopoli dominantse majandusjõuna.

Tänaseks aga on jõutud olukorda, kus Hiina majandus on oma ostujõu poolest USA omast suurem. Paljude kaubandus­partnerite jaoks on Hiina juba täna täht­sam kui Ameerika Ühendriigid. Hiina ambitsioon uue siiditee ehitamisel kau­bandussidemete tihendamiseks Aasia si­seselt ja Euroopa suunal – selleks on nad valmis kulutama triljoneid dollareid –, muudab jõuvahekordi veelgi.

Hiina siseturu suurusest tulenevalt on ka aina enam USA ettevõtteid suunanud oma fookust ja tegevust sinna. Hiinas elab ca 1,4 miljardit inimest, USAs ligi neli korda vähem.

Hiina, soovides suurendada majandus­likku iseseisvust, on otsustanud jõulise­malt üles liikuda majanduslikus väärtu­sahelas, et saada teistest suurriikidest sõltumatuks. See tähendab suuremaid in­vesteeringuid kõrgtehnoloogiasse ja kõr­gema lisandväärtusega töökohtade loo­mist. Seeläbi saaks Hiina mööduda geopoliitilise mõjuvõimuna Ameerika Ühendriikidest.

On näha, et muutuv maailmakorraldus on tekitanud üksjagu hüsteeriat USA-s ja vähemal määral ka Euroopas. Samas üle­tavad eurooplaste kaubandussidemed Hiinaga tänaseks kaubandussidemeid USA-ga. Näiteks on Hiina turg suurte Saksa autotööstusettevõtete jaoks, nagu Volkswagen ja BMW, täna palju olulisem kui USA turg.

Oleme jõudnud kahe suurriigi tõsisema vastasseisu algusse, kus tegelikud panu­sed ei kujuta lihtsaid erimeelsusi kauban­duse ja tollitariifide osas, vaid tegu on strateegilise rivaalitsemisega. Ameerika Ühendriigid soovivad Hiinat ohjeldada, aga Hiina on selleks liiga suur ja isesei­sev. Naljaga pooleks öeldes, mõlemal rii­gil on oma käimasolev nn Let’s Make Our Country Great Again! kampaania. USA-s on selleks Donald Trumpi valimiskam­paania Make America Great Again, et tuua madala lisandväärtusega tehasetöö­kohti Aasiast tagasi, Hiina puhul aga Made in China 2025, mille eesmärk on tehnoloogilises väärtusahelas edasi liiku­da ja luua kõrgema lisandväärtusega töö­kohti.

Võimalused finantsturgudel

Kuigi jõujooned on maailmas tänu Hiina tõusule selgelt muutumas, on finantstur­gudel Hiina osakaal investorite varades jätkuvalt väga madal. Suurimatest maailma finantsturge jälgivatest akt­siaindeksitest moodustab Hiina kõigest 3,5 protsenti varadest, samal ajal kui USA osakaal on 55 protsenti.

Allikas: Bloomberg

Hiina aktsiate tänane ebapopulaarsus loob pikaajalisele investorile huvitavaid võimalusi. Hiina on samm-sammult oma majandust aina rohkem avanud ja avab ka edaspidi. On ainult aja küsimus, millal sealsed võlakirjad ja aktsiad muutuvad kergemini kättesaadavaks kõigile. Juba praegu saab Hiina aktsiaid osta kerge vaevaga läbi indeksfondide või otse Hongkongist. Võrreldes USA aktsiatega on Hiina aktsiad ka märkimisväärselt odavamalt hinnastatud. Hiina aktsiate vähest populaarsust ja samas riigi majan­duse suurust arvesse võttes võib aga ava­neda tegelik võimalus investorile.

Suvine arenguriikide odavmüük

Sel aastal on uudistes olnud oma majanduslike probleemidega arenguriigid Türgi ja Argentiina, kus valuutad kukkusid suve jooksul olulisel määral. Investorite paanika sel teemal pani neid müüma arenguriikide indeksfonde, kus tegelikult on aga neil riikidel väiksem osakaal kui 1%. Argentiina ja Türgi probleemide tõttu müüdi hoopiski välja Aasia aktsiad, mis moodustavad laiemast arenguriikide indeksist juba üle 70%.

Allikas: Bloomberg

Kas vana ja tuttav on turvaline?

Vana maailm on täna küll jõukas, kuid samas on siin ka suured ja pikaajalised väljakutsed: vananev ja vähenev rahvas­tik, madal kasv ja inflatsioon, kõrge võlakoorem. Arenguriikides on kasv vastupidiselt kiire, võlatasemed on madalamad ning rahvastik noor ja kasvav.

Kui varasemalt peeti vana maailma tu­gevuseks riiklike institutsioonide tuge­vust ja poliitilist stabiilsust, siis nüüd on ka selles vallas toimunud olulised nõrge­nemised. Populistlikud jõud, kes kasuta­vad oma kampaaniates lausvalesid, õõ­nestavad riiklike organisatsioonide usaldusväärsust.

Arenguriigid on pidevalt olnud kiires muutuses ja sealsed inimesed on kiirelt kohanenud muutuva keskkonnaga. Aga kui seesama kiirus tuua vana maailma ühiskonda, kus inimesed ei ole muutus­tega harjunud ja puudub sarnane koha­nemisvõime, siis toob see kaasa tugeva poliitilise raputuse. Ja seda me oleme ka näinud. Teisisõnu, vana ja tuttav ei pruu­gigi olla nii turvaline, kui kõigile tundub. Muutuste keskel võidab kõige kiirem ko­haneja. Arenguriigid on paindlikumad, kohanemisvõimelisemad ja ahnemad kui vana maailma riigid.

Allikas: IMF

Kaius Kiivramees

LHV privaatpanganduse portfellihaldur

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 4/2018

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.

Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Tagasi üles