Kristjan Lepik: teise samba rahade eest hakatakse telereid ja telefone ostma. See on samm vales suunas

VILJANDI, EESTI, 05OCT15 Ettevõtluspäev 2015. Pildil Kristjan Lepik. ELMO RIIG/SAKALA

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Topia tootejuht Kristjan Lepik ütles, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine on vananeva elanikkonnaga riigi jaoks täiesti vales suunas minev idee, sest enamik inimesi ei investeeriks oma raha pensionipõlve jaoks vaid kataks sellega jooksvad kulud.

Nädalavahetusel otsustas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa liit, et teine pensionisammas saadetakse kapitaalremonti. Kuigi sambaga liitumine jääb kohustuslikuks, siis tekib võimalus ka teise pensionisambasse kogumine lõpetada, samuti tekib vastupidine võimalus teise sambaga liituda ning lisaks võimalus koguda pensioni fondi asemel oma investeerimiskonto kaudu.

Viimast ideed koguda raha investeerimiskontole, Lepik kiidab, tuues näiteks USA süsteemi, kus inimestel on võimalus valida pensionifondi asemel endale portfell, kuhu raha koguda. «Selline võimalus teeks pensioni kogumise keskkonda paremaks. Kuid seda juhul, kus inimesed võivad fondi asemel raha investeerimiskontole paigutada ning ei tohi seda ära tarbida. Kui aga antakse võimalus pensioniraha välja võtta ja ära kulutada, siis suunab riik inimesi justkui kiirlaenu võtma, mis on majanduslikus mõttes võrdne tegevus pensioniraha raiskamisega,» ütles Lepik.

Esimese samba pankrot – hõõguv teema, millest ei räägita

Lepik tuletab meelde, et Euroopa elanikkond vananeb, millega kaasneb töötavate inimeste ja ülalpeetavate suhte halvenemine. «Alates tänasest kuni aastani 2040 väheneb tööealiste arv 140 000 inimese võrra ja ülalpeetavate arv suureneb 80 000 inimese võrra. Lääne-Euroopa riigid võtavad täna laenu selle augu katmiseks ja see pidu saab ka ühel hetkel läbi,» rääkis ta.

«Mõneti võib öelda, et esimene pensionisammas on pikemas vaatas üle Euroopa pankrotis,» ütles Lepik. Inimese jaoks, kes läheb 20 aasta pärast pensionile, peaks tema sõnul olema ootus esimese pensionisamba suhtes väga väike. «Seda enam on tähtis, et inimesed suudaks ise raha koguda. Riigipead ei taha öelda, et ärge esimesele sambale lootke, sest see ehmatab valijaid,» rõhutas ta.

«Kui me vaatame Eestis ringi ja võrdleme meie pensionäre Lääne-Euroopa pensionäridega, siis hakkab kohati kahju. Meie Vene ajal kogutud pensionirahad ja hoiused haihtusid iseseisva riigi tekkega ja seetõttu elavad meie pensionärid halvemini. Ehitatud pensionisambad pole täiuslikud, aga need on samm selle poole, et meil oleks elamisväärne pension tulevikus,» ütles Lepik.

Seega koalitsiooni samm, mis annab inimestele võimaluse teise samba raha välja võtta ja ära tarbida, liigutab olukorda Lepiku arvates täpselt vastupidises suunas. «See tundub majandusliku loogika järgi hullumeelne,» ütles ta.

Muidugi rõhutab ta, et kõik oleneb sellest, mida inimesed rahaga peale hakkavad. «Minu kogemus investeeringute osas näitab, et ligi 80% inimestest ei oska oma raha investeerida. Seepärast peabki riik toetama, et neil inimestel oleks tagatud sissetulek pensioniks. Sama hästi võiks ju esimese samba kaotada ja maksta see raha palgaks,» ütles ta. Praegune muudatus toob Lepiku sõnul kaasa selle, et teisest pensionisambast võetud rahaga ostetakse televiisoreid ja telefone, mis on riigi majandusele väga ebamõistlik. «Sellisel kombel me jäämegi vaeste pensionäride riigiks. Ma arvan, et väga paljud võtavad selle raha välja, sest seda on lihtne laiaks lüüa ja ära kulutada,» ütles ta.

Tagasi üles