Hinnatõus raugeb, aga palgaralli jätkub (4)
/nginx/o/2019/02/28/11832035t1h5f46.jpg)
8. aprill 2019, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu aasta alguses on hinnatõusu hoog hakanud pidurduma, samas kui palgad kasvavad ikka kiiresti edasi. Nii ennustatakse, et hinnakasv langeb kahele protsendile, palgakasv püsib enam kui viie protsendi juures.
LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul kasvasid teenuste hinnad mõjutatuna kiirest palgakasvust märtsis aastavõrdluses kaks korda kiiremini kui kaupade hinnad, taoline kasvutempo võib tema hinnangul jätkuda veel mõnda aega. «Tarbijahindade kallinemisesse panustas taas enim energiahindade tõus ehk suurenesid inimeste kulutused eluasemele,» ütles Aab.
Analüütiku hinnangul on kõige keerulisem ennustada nafta hinna liikumist maailmaturul, millel on Eesti hinnatasemele olnud alati suur mõju. Eesti Panga ökonomist Sulev Pert tõi näite, et kui eelmise aasta neljandas kvartalis odavnes toornafta 30 protsenti, siis 2019. aasta jooksul on selle hind uuesti tõusnud 17 protsenti.
«See on meie tarbijakorvis ka üks volatiilsemaid komponente. Samuti ei ole veel täit kindlust uue koalitsioonileppe sisus, mis käesoleva aasta inflatsiooni tõenäoliselt ei mõjuta, küll aga võib selle mõju avalduda järgmistel aastatel,» lisas Aab.
Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga värskete majandusprognooside järgi jääb hinnakasv tänavu kahe protsendi lähedale. Täpsest arvust tähtsam on analüütiku arvates see, et inflatsioon võrreldes eelmiste aastatega aeglustub, mis on tasapisi jahtuvale majandusele iseloomulik. «Inflatsiooniprognoose 2020. aastaks ja edasi ei ole praegu mõtet üleliia tõsiselt võtta, sest nii riigisiseselt kui globaalselt on üleval hulk lahendamist vajavaid küsimusi, mis kõik võivad hinnakasvu nii meil kui mujal mõjutada mõlemas suunas,» lisas LHV majandusanalüütik.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik lisas, et jätkuvalt tõuseb palgatöötajate elatustase, kuna keskmine netopalk kasvab hindadest tunduvalt kiiremini. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine netopalk sel aastal 5,3 protsenti. Tarbimist toetab ka pensionite ja teiste sotsiaaltoetuste tõus. Reedel selgus, et märtsis tõusid Eesti hinnad 2,3 protsenti, euroala keskmine hinnakasv oli 1,4 protsenti.