Metsakaitsijad tahavad 2-kuulist raiekeeldu, mis ettevõtjate sõnul oleks katastroofiline

Lageraie Pärnumaal.

FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Kolm keskkonnaorganisatsiooni tahavad, et riik keelaks aprillist juunini metsade raiumise. Ettevõtjad peavad ettepanekut liiga karmiks, kuna keeld võtaks inimestelt töö ja vähendaks firmade kasumeid.

Eesti Metsa Abiks, Eesti Loomakaitse Selts ja Loomus saatsid aprilli alguses keskkonnaminister Siim Valmar Kiislerile kirja, kus tegid pretsedenditu ettepaneku: minister kasutagu oma õigust ja keelaku loomade ja lindude sigimisperioodil (15. aprillist kuni 15. juunini) metsades tehtavaid raieid, et päästa metsaloomad surmast.

Nad kirjeldavad, et Eestis pesitseb veebruarist augustini 229 linnuliiki, kellest üle saja liigi on metsalinnud: kokku üle kümne miljoni linnupaari. Samas on keskkonnakaitsjate sõnul avalik saladus, et kevadiste metsatööde käigus hukkuvad linnupojad, lõhutakse pesi, hävitatakse mune ja häiritakse poegi kasvatavaid loomi. «Niimoodi kahjustatakse meie loodusrikkust ning eiratakse inimeste kultuurilisi ja moraalseid tõekspidamisi,» leidsid nad.

Organisatsioonid viitavad metsateadlasele Ivar Etverkile, kes on nimetanud kevadsuvisel ajal tehtavaid raieid metsamajanduslikust seisukohast üheks ohtlikumaks töövõtteks. Lisaks juhivad nad tähelepanu looduskaitseseadusele, mis ütleb, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine on keelatud.

«Kuna Eestis ja kogu maailmas toimub liikide massiline välja suremine, siis leiame, et Eesti peaks täitma enda põhiseaduslikku kohustust ja hoidma meie loodusressursse kui rahvuslikku rikkust, kasutades neid säästlikult,» kõlas roheliste kokkuvõte. «On kahetsusväärne, et Eestis pole veel üleriigilist raierahu välja kuulutatud.»

Metsaseadus lubab ministri määrusega piirata loomastiku kaitseks sigimisperioodil raieid mitme rindega puistus ja segapuistus 15. aprillist 15. juunini.

Ees ootaks mitmekuuline tööseisak

Kirja lugenud keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp küsis selle kohta arvamust ka Eesti Erametsaliidult ja teistelt metsa majandamisega tegelevatelt organisatsioonidelt. Vastus saabus kohe järgmisel päeval. Erametsaliidu juht Andres Talijärv selgitab seal, et raiekeelu kehtestamine halvaks metsaettevõtjate töö.

Talijärv viitab kirjas OECD keskkonnaraportile, mis ütleb, et erinevate liikide olukord on Eestis paranenud ja nende seisund on kasvõi Euroopa Liidu keskmisega võrreldes hea. «Ei ole põhjust arvata, et Eesti metsamajanduse senine praktika põhjustaks liikide massilist väljasuremist ning mõjutaks lindude arvukust Eestis ja Euroopas,» leidis Talijärv, lisades, et pigem mõjutavad lindude arvukust pesitsusaegsed ilmastikuolud, liikide omavahelised toidu ja pesapaiga konkurentsisuhted, kisklus, aga ka kodukassid ning erinevate riikide jahitraditsioonid.

Talijärv viitab ka sellele, et meie regiooni teistes metsarikastes riikides ei ole totaalset raiepiirangut kehtestud. Tema sõnul kaitsevad erametsaomanikud loodust ilma käskude ja keelduteta nagunii, mistõttu puudub vajadus kehtestada ministri määrusega täiendavaid piiranguid.

Küll aga võib piirang suurt kahju teha metsamajandamisega tegelevatele ettevõtetele. «Tihti ei ole omanikul võimalust raie tegemise aega valida ja ainus võimalus raie tegemiseks võib langeda sellele perioodile,» rääkis Talijärv. «Kevad-suvine raiekeeld suurendaks ka survet metsamaterjali väljaveole kevadisel märjal ajal, mis võib kaasa tuua senisest oluliselt suurema teede ja pinnase kahjustamise riski.»

«Kavandataval kevadisel raiekeelul oleks selgelt tugev sotsiaalmajanduslik mõju. Raiekeeld põhjustab metsandus- ja puidutööstusettevõtetes mitme kuulise tööseisaku, sellega kaasneb ekspordikäibe langus, mittetootlike kulude suurenemine ning konkurentsivõime vähenemine ja sektoris töötavate inimeste sissetuleku oluline langus,» kirjeldas Talijärv.

Ta lisas, et tööstusel ei ole võimalik ega mõistlik pidada raierahu perioodi mahus tooraineladusid. «Kevadisel perioodil tekivad puidule kiiresti kahjustused, mis mõjutavad selle kvaliteeti ja müügivõimalusi ning müügiväärtust,» sõnas erametsaliidu juht.

Tagasi üles