Riik paneb kuumutatud tubakale päitsed pähe (4)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Maailma suurima sigaretikontserni Philip Morrise tuntuim kuumutatav sigaret iQOS.
Maailma suurima sigaretikontserni Philip Morrise tuntuim kuumutatav sigaret iQOS. Foto: ISSEI KATO / REUTERS

Riik muudab tubakaseadust, mis tõenäoliselt sillutab tee selleni, et peagi tulevad kauplustes ametlikult müügile kuumutatavad tubakapulgad.

Bürokraatliku nimega kuumutatavaid tubakatooteid (heat-not-burn) kutsutakse Eesti kasutajate hulgas ka heets’ideks (tuleneb tuntuimast tubakapulgast HEETS, mis läheb seadme sisse-toim). Tegu on uut laadi seadmega, mis jääb tavaliste sigarettide ja suitsuvabade toodete, näiteks mokatubaka vahepeale. Nad ei sütti põlema ega tooda otseses mõttes suitsu, kuid nende tarvitamisel eraldub siiski gaase. Neid ei tohi segamini ajada ka e-sigarettidega. 

Kuna praegu on kuumutatav tubakas seaduses korralikult reguleerimata, tuli sotsiaalministeerium lagedale eelnõuga, mis uudsed tooted ühel ajal nii seadustab, aga ka päitsed pähe paneb. Näiteks hakkavad neile sarnaselt tavalistele suitsudele kehtima käitlemis- ja tarbimispiirangud, väljapaneku kitsendused, aga ka terviseohu hoiatuse lisamise kohustus.

Ohutum kui tavaline sigaret

Isenesest võib ka praegu kuumutatuid tubakatooteid Eestis turustada, kuid need on võrdsustatud tavaliste sigarettidega, mis tootjatele ei meeldi. Üks ettevõte on sellise käsitluse peale isegi kohtusse läinud. Samuti ei saa «heets'e» müüa suitsuvaba toote sildi all, kuna viimased on Eestis sootuks keelustatud.

Eelnõust selgub, et kuna kuumutatavad tubakapulgad on müügil nii Soomes, Lätis kui ka Venemaal, ja teatud osa inimesi kasutavad neid nagunii, on targem ise ohjad haarata ning see turg Eestis reguleerida. Tõenäoliselt tähendab seadusemuudatus seda, et kuumutatud tubakatooted leiavad ametlikult tee meie poelettidele.

Kas kuumutatava suitsu tarvitamine on tervisele ohutum kui tavaline sigaret? Eelnõus märgitakse, et tootjate rahastatud uuringud on näidanud, et nii see on, kuna nende pruukimisel eraldub vähem tervisele kahjulikke keemilisi ühendeid. Samas tunnistab ministeerium, et kuivõrd toode on uus, pole selle väite kinnitamiseks vajalikul määral sõltumatuid uuringuid.

Laiem mõju rahvatervisele sõltub eelnõu järgi aga sellest, kas kuumutatavat toodet hakkavad kasutama eelkõige endised suitsetajad või mittesuitsetajad. Toote uudsuse tõttu pole siinkohal võimalik toetuda teiste riikide kogemustele.

Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud eelnõu saadeti sel nädalal teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks. 

Kuidas kuumutatav sigaret töötab?

Kuumutatavate toodete tarbimisel kuumutatakse «tubakapulka» kuumutamistarviku abil. Protsessi käigus ei teki põlemisprotsessi ega suitsu, samas eraldub toote kuumutamisel siiski spetsiifilise lõhnaga gaasilist ainet, mis sisaldab terviseriskidega seostatavaid keemilisi ühendeid.

Kui tavalised sigaretid põlevad 600–800 kraadi juures, kuumutatakse kuumutatavas tootes tubakas kuni 300 kraadini, mis on piisav, et tekiks aerosool, kuid mitte põlemisprotsess. Tervisele kahjulike ühendite sisaldus eralduvas gaasis on seetõttu väiksem kui sigaretisuitsus, kuid erinevalt klassikalistest suitsuvabadest toodetest on terviseoht ja lõhnahäiring ümbritsevatele inimestele täiesti olemas.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles