Eestis sündis uus perepank, mis keskendub väikelaenudele (10)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Holm Banki juht Indrek Julge tahab uue pangaga täita tühimikku, mis suurte Skandinaavia pankade vahele on tekkinud.
Holm Banki juht Indrek Julge tahab uue pangaga täita tühimikku, mis suurte Skandinaavia pankade vahele on tekkinud. Foto: Sander Ilvest

Endisest Liisi järelmaksufirmast sündis täna uus Eesti pank Holm Bank AS, mis kuulub täielikult Haapsalu ettevõtjale Arne Veskele. 

Holm Bank ei ole siiski universaalpank nagu Swedbank, SEB, Luminor, LHV ja Coop Pank, kus saab teha igapäevaseid arveldusi ja ülekandeid. Pigem on tegu nišipangaga, kuuludes ühte gruppi näiteks Inbanki ja Bigbankiga, mis pakuvad küll hoiuseid, kuid keskenduvad eelkõige väikelaenude andmisele. 

Uue panga juht, 20-aastase panganduskogemusega Indrek Julge rääkis Postimehele, et panga loomise mõte oli neil juba ammu peas tiksumas. «Oleme seni pakkunud (Liisi järelmaksu all-toim) tarbimislaene ja jõudsalt kasvanud. Pangaks saamine oli järgmine loogiline etapp ettevõtte arengus,» kirjeldas ta. 

Eesti pangandusturg on juba küllalt tihe. Meil on nii suuri Skandinaavia panku, kui ka väiksemaid kodumaised tegijaid. Miks on veel ühte juurde vaja? Julge tõi välja kolm peamist põhjust. 

Esimese tugevusena nimetas ta seda, et Holm Bank kuulub Eesti kapitalile. Holmi omanik on Arne Veske. Panga nõukogu esimees on tema poeg Kaido Veske. Julge ütles, et panga start sai alguse ajal, mil ühiskonnas on tekkinud teatav ootus Eesti kapital põhinevate pankade järele, mis on puhtad rahapesuskandaalidest.

Panga järgmise eelisena tõi Julge välja, et nende hoiuseintressid hakkavad olema tunduvalt paremad kui teistel, eelkõige suurematel pankadel. «Paar protsenti tähtajalise pealt ikka,» ütles Julge, kuid lisas, et täpsemad vahemikud ja määrad selguvad maikuu jooksul.

Sularaha ei paku

Kolmandaks tugevuseks pidas Julge seda, et kuna nad on väiksed, saavad nad iga kliendiga eraldi tegeleda ja neile personaalseid teenuseid pakkuda. «Meie teenindame oma kliente ka siis, kui neil on rasked ajad. Me ei müüa oma laenuklientide võlgu maha nagu teised,» rääkis ta. 

Missugused on uued ja unikaalsed tooted, mida Holm kliendile pakub? «Midagi täiesti uut ja unikaalset pangandusturul välja ei mõtle,» arvas Julge. Tähtsaim ja suurim kliendisegment on Julge sõnul eraisikud, aga samuti on kindel soov pakkuda paremaid laene väikeettevõtjatele. «Just neil on praegu kõige keerulisem olemasolevatelt pankadelt laenu saada. Meie tahame neile appi minna.»

Uus Holm Bank ei kavatse kontorivõrku avada. Kogu nende klienditeenindus hakkab toimuma elektroonsetes keskkondades. Samas tuletas Julge meelde, et Liisi järelmaksu saab taotleda juba praegu 2000 kaupluses üle Eesti. 

Ka sularahaga ei hakka uus pank õiendama. «Sularaha osakaal väheneb kiiresti ja sularaha on järjest marginaalsem. Ka suured pangad tõmbavad kontorivõrku koomale ja pakuvad vähem sularaha,» rääkis Julge, lisades, et seetõttu ei anna nad kliendile ka uut pangakaarti. Liisi järelmaksukaardid jäävad alles. 

Alla 100 000 kliendiga Holm Bank ei kavatse Julge sõnul lähiajal klientide arvu oluliselt kasvatada. Kaugemast tulevikust rääkides jättis ta aga otsad lahti, öeldes, et pole välistatud, et nad hakkavad pakkuma nii sularahateenust kui ka eluasemelaene. «Miks mitte olla ühel päeval konkurendiks näiteks LHV Pangale,» ütles Julge BNSile. 

Ta lisas samas intervjuus, et Holm Bank tahab minna ka välisturgudele. Kuhu täpsemalt, on praegu veel lahtine, kuna esialgu keskendutakse Eestile. 

23-aastane eelkäija

Täna finantsinspektsioonilt saadud krediidiasutuse tegevusluba annab Holmile õiguse kaasata avalikkuselt hoiuseid ja muid tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid. Klientide hoiustele rakendub Eesti hoiuste tagamise skeem.

Holm Banki eelkäijaks on Liisi järelmaksu pakkuv Koduliising AS, mis on 23-aastase ajalooga Haapsalus tegutsev täielikult kodumaisel kapitalil põhinev ettevõte, mis kuulub Haapsalu ettevõtjale Arne Veskele.

«Oleme tegutsenud Haapsalus 23 aastat ja katnud sealt kogu Eesti. Meil on 1100 partnerit enam kui 2000 müügikohaga. Oleme neile senise koostöö eest tänulikud ja pakume nüüd veelgi laiemaid võimalusi,» lausus Veske.

Koduliisingut Holm Bank ASi eelkäijana juhtis pikka aega Arne Veske. «Alates 2012. aastast vastutas arengu eest minu õde Kelly Veske. Perekesksus võimaldab ellu viia rahulikumat ja pikaajalisemat strateegilist plaani,» ütles panga nõukogu esimees Kaido Veske.

Holm on esimene finantsasutus Eestis, millele on tegevusloa andnud Euroopa Keskpank. 

Holm Banki nimi tuleneb Läänemere juurtest. Holmid on väikesaared, laiud.

Coop: loodus tühja kohta ei salli

Teise kodumaise Coop Panga juht Margus Rink ütles uue panga tulekut kommenteerides, et loodus tühja kohta ei salli: Versobank ja Danske panid pillid kokku, Holm Bank tuleb asemele.

Ringi sõnul ei kujuta Holm endast neile otsest konkurenti. «Nad tulevad kitsasse nišši, kus täna toimetavad Bigbank ja Inbank. Nad on väikelaenudele orienteeritud pangad, mis hakkavad koguma hoiuseid, et veelgi rohkem laene anda,» kirjeldas pankur.

Coop kuulub seevastu universaalpankade hulka, mis pakuvad igapäevaseid arveldusi ja makseid, samuti sularaha- ja pangakontori teenust. Holm Bank viimaseid ei paku. «Küll aga pakuvad nad meile mõningast konkurentsi väikelaenude turul, kus Coop samuti toimetab,» lisas Rink.

Ta ei jaganud Holm Banki juhi Indrek Julge arvamust, et suuremad pangad on hüljanud väikeettevõtjad, kes kipuvad laenu küsima minnes tühjade pihkudega jääma. «Kuigi on tõsi, et alustavale ettevõtjalae laenu andmine on riskantsem, siis pean selles sektoris konkurentsi vägagi tihedaks,» märkis Rink.

 Inbanki juht: Liisi oli turul enne meid

Inbanki juht Jan Andersoo tunnustas Holm panka ja soovis turule tulijale õnne pangalitsentsi saamise puhul. «Eraldi soovin õnnitleda ka klassivenda Indrek Julget, kes uut panka juhtima hakkab,» lisas ta.

Andersoo sõnul on turul kindlasti ruumi uuele tegijale. Küsimusele, kas uus pank hakkab ka Inbankile konkurentsi pakkuma, vastas ta, et tegelikult on Liisi järelmaks olnud turul juba üle kahekümne aasta ja niisiis oli Inbank see, kes turule tulles Liisile konkurentsi pakkus.

Holm Banki juht ütles, et panga eesmärk on pakkuda teistest pankadest soodsamat hoiuseintressi ja anda laene eelkõige väikeettevõtetele. Andersoo arvas, et mõlemad väited on loogilised ja asjakohased. «Enamuse suurtest välispankades ei pakugi reaalselt hoiustele intressi, seetõttu uue panga pakkumine peaks kindlasti paljusid hoiustajaid kõnetama,» ütles ta. «Laenud väikeettevõtetele on minu hinnangul konkurentsi mõttes päris hõre ja seal on tegutsemisruumi küllaga. Seal on oma keerukus, aga uue panga väiksus annab suure eelise seal turul edukaks hakkamasaamiseks,» on Andersoo optimistlik.

Küsimusele, kui palju pankasid veel Eesti turule mahub, vastas Andersoo, et see oleneb ettevõtte varasemast kogemusest. «Kui keegi mõtleb, et teeks tühjalt kohalt uue panga, siis sellise konkurendi õnnestumisprotsenti ma väga kõrgeks ei pea. Uuele klassikalisele universaalpangale Eestis ruumi ei ole. Samas, kui keegi, kes juba aktiivselt osaleb finantsteenuste turul ja taotleb pangalitsentsi, siis selliseid ettevõtteid võib olla mitu ja neil on kindlasti nišš pangateenuste turul,» arvas ta.

Pangaliit: huvi pangalitsentsi vastu on laiem trend

Pangaliidu juht Erki Kilu ütles, et Holm Bankil on pikk ajalugu järelmaksu ja väikelaenu väljastamisel ning selles osas jätkub nende äritegevus väljakujunenud viisil. «Pangaks saamine annab Holm Bankile täiendavalt õiguse kaasata hoiuseid, mis muudab nende äritegevuse efektiivsemaks,» ütles ta. Panga jaoks vajalikus mahus hoiuste kaasamine on vaid väike osa Eesti hoiuste kogumahust, nii et selles mõttes on Kilu arvates uuel tegijal kindlasti ruumi tegutseda.

Finantsinspektsioon on varem ERRile öelnud, et huvi tegevuslubade vastu on kasvanud. «Arvan, et pangalitsentsi vastu tunnevadki hetkel huvi sarnased krediidiandjad, kes soovivad eelkõige hakata kaasama hoiuseid. See on pigem laiem trend, mitte niivõrd Eesti-spetsiifiline,» ütles Kilu.

Kommentaarid (10)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles