Indrek Neivelt: Eesti rahval jäi saamata miljard eurot

Indrek Neivelt esinemas advokaadibüroo TARK ja Postimehe aasta majanduskonverentsil " "Risttee".

FOTO: Tairo Lutter

Ettevõtja Indrek Neivelti hinnangul käib II pensionisamba ümber hirmutamine ning samal ajal on piirangute pärast raha paigutamisel ja liiga kõrgete tasude tõttu jäänud Eesti rahval teenimata ligikaudu miljard eurot, kirjutas ta oma sotsiaalmeedia postituses.

Pensioni II samba diskussioon on läinud väga tuliseks. Turuosalised kardavad kaotada ülitulusat äri ja hirmutavad üldsust. Nende murest tuleb aru saada, sest ainuüksi eelmisel aastal said fondihaldurid teenustasudena üle 40 miljoni euro.

Seda on rohkem kui näiteks ERRi ehk siis Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ülalpidamiseks aastas kulub. Meile, penisonikogujatele, on selline fondimajandus selgelt liiga kallis ja selle saaks neli-viis korda odavamalt ära teha.

Samal ajal on piirangute pärast raha paigutamisel ja liiga kõrgete tasude tõttu jäänud Eesti rahval teenimata ligikaudu miljard eurot. Miljard eurot! Keegi ei küsi, kelle tegemata töö see on olnud. Küll aga loobitakse meediaruumi valesid ja pooltõdesid ning süüdistatakse neid, kes tahavad midagi muuta.

Meedia kubiseb pöördumistest ja artiklitest. Loen neid tekste ja imestan. Argumente praktiliselt ei ole, peale selle, et muutusi lihtsalt ei tohi teha. Kohustuslikus korras peab koguma... Inimene ise ei tohi vabalt otsustada...

Kolmkümmend aastat tagasi tahtsime me kõik vabaks saada. Uskusime, et vaba inimene tagab ühiskonna kõige loomulikuma ja kiirema arengu. Täna enam me sellesse ei usu. Nüüd usume, et kõik on vaja raamidesse suruda ja inimest on vaja sundida. Nii nagu nõukogude ajal aeti talupidajad sunniviisiliselt kolhoosi ja osa palka maksti obligatsioonides. Need ideed elavad meis edasi ning tahame samamoodi tegutseda. Ainukene erinevus on, et siis investeeriti raha oma riigi majandusse, nüüd aga teiste riikide majandustesse.

Hirmutatakse hüperinflatsiooniga ja pensionisammaste natsionaliseerimisega riigieelarve kulude katteks. Seda ei juhtu. Ei maksa hirmutada. Küll aga tuleks väljavõetavalt rahalt tulumaksu maksta. Ja seepärast raha väljavõtjaid ilmselt liiga palju ei oleks. Oletame, et raha võtab välja kuni veerand kogujatest. See oleks 1 miljard ja riigile laekuks sellest 200 miljonit. Aga veel kord – see on ainult oletus.

Kohustusliku pensionisamba pooldajad väidavad, et samamoodi on kohustuslik tervisekindlustus. Või autokindlustus. Ja seetõttu peaks olema ka pension. Siin aga on üks suur erinevus: pensionile minemist oskame ette ennustada, aga õnnetust mitte. Lisaks jääb alati alles pensioni esimene sammas, mis ongi justkui kindlustus ja aitab hullemast välja.

Huvitav on ka see, et suure hirmuga väidavad täna juba ka fondijuhid ise, et tasud on liiga kõrged ning nemad on tahtnud tasusid juba ammu alandada ja fondindust reformida. Huvitav küll, aga mina olen pensionifondidega tegelenud juba kolm aastat, aga ei ole sellist soovi kahjuks märganud. Pigem ikka vastupidi. Kogu aeg on üritatud seletada, et kõik on hästi ja suuri muutusi pole vaja. Nüüd järsku selline meelemuutus. Aga see valmisolek on väga hea ning see tuleb ära kasutada.

Ükskõik, mida koalitsioon otsustab, suur raha jääb endiselt fondidesse ja seda on vaja edaspidi paremini juhtida ning teha seda madalamate kuludega. Tasu maksimummäära peaks vähendama minimaalselt kaks korda (ühelt protsendilt pooleni) ja varade paigutust tuleb oluliselt muuta. Hoida tänases keskkonnas kuuskümmend protsenti pensionivara võlakirjades on selgelt ebamõistlik. Isegi vastutustundetu. Tööpõld on lai ja pensionikogujatena loodame, et nüüd seistakse rohkem meie kõigi eest.

Kommentaar: mis on alternatiiv?

Ettevõtja ja Eesti 200 liige Igor Taro kritiseeris Indrek Neivelti postitust sotsiaalmeedias:

«Primitiivse fondihaldurite sõimu asemel võiks selgitada, kuidas lahendada see olukord, et juba 20 aasta pärast pole meil samaväärselt pensioni maksjaid sotsiaalmaksu tasujate näol, sest 65+ vanuses inimeste osakaal kasvab 18% pealt 28%-ni. Ükski demograafiameede seda olulisel määral väärata ei saa.

Seega on pakutud lahendusena kohustusliku reservi tekitamine tänaste töötegijate poolt, et tagada mingigi pensionivõimekus kahaneva töötajaskonnaga riigis. Sellest lahtiütlemine peaks viitama, et kellelgi on parem plaan sotsiaalmaksu laekumist kasvatada – kas tõesti massiimmigratsioon?

Neivelti poolt kritiseeritud võlakirjadesse panek pole ju kohustus, kõik valivad fonde ise ja vabatahtlikult - meil on kuni 75% aktsiafondid ja korraliku tootlusega. See vankri uppikeeramine lihtsalt pulli pärast võib ju korraks vahva tunduda, aga kellele seda rusikat siis viibutatakse? Eks ikka iseendale 20 aasta pärast.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles