Panga bürokraatia ajas väikeettevõtja vihale: no mida paganat, on meil e-riik või mitte?

Väikeettevõtja pidi pangakaarti kätte saamiseks täitma mitu lehekülge ankeete.

FOTO: imago stock&people / imago stock&people

Peo- ja toitlustusäris tegutsev Aare Rebban kirjeldab, missuguse tarbetu bürokraatliku kadalipu peab väikeettevõtja läbima, et pank talle pangakaarti väljastaks. «No mida paganat?! Kas meil on e-riik või ei ole?!» küsib ta vihaselt.

Mitme ettevõtte omanik Rebban läks eile panka, et kätte saada juriidilise isiku ehk firma pangakaart. «Planeerisin selleks mõne minuti ja jätsin pere autosse ootama,» ütles ta. «Aga selgus, et ma ei saa kaarti kätte enne, kui olen täitnud ära neljaleheküljelise kliendiandmete ankeedi!»

Lisaks tüütule paberipakile tegi tuska seegi, et tekst oli ankeedil väikeste tähtedega, mis tegi lugemise piinarikkaks. «Prille ma kaasa ei võtnud, sest ei pidanud seda kaardi kätte saamisel vajalikuks.»

Siiski asus ta ankeeti täitma. «Seal küsiti mu ettevõtte nime, registrikoodi, aadressi ja nii edasi. Kuid need andmed on pangal ammu olemas, ja seda ajast, mil tegin sinna konto. Lisaks on need andmed riiklikes registrites. No mida paganat?! Kas meil on e-riik või ei ole?!» hurjutas ta.

Pangateller, kes olnud Rebbani sõnul igati toetav ja abivalmis, ütles väikeettevõtjale, et ankeeti pole võimalik täita internetis. Samuti ei lubatud tal ankeeti kaasa võtta – kuna see on panga omand –, et seda kodus täita ja hiljem tagasi tuua. Ka see tundus väikeettevõtjale jabur.  

«Arvan, et Eestis on palju ettevõtjaid, kes on ettevõtte ainuomanikud ja kasusaajad, ja kelle juriidiline aadress, kodu ja töökoht on samal aadressil. Ka sel juhul peab ta oma nime ja aadressi mitmesse kohta uuesti ja uuesti kirjutama. Kas eeltäidetud valikuvõimalus poleks inimlikum?» küsis Rebban.

Ta tegi ettepaneku, et pole vaja küsida neid andmeid, mis registrites juba varasemalt olemas. «Ja see kõik peaks toimuma internetis. Kui tõesti tahetakse inimest ka näost näkku näha, saab teda kohata siis, kui ta tuleb pangakaardile järele,» soovitas ettevõtja.

«Väga piinlik olukord e-riigis,» kõlas tema lühike kokkuvõte.  

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) on käivitatud kampaania #SMEtoo, mille eesmärk on avalikkuse ette tuua väikeettevõtjate «markantsed ning kohati isegi uskumatud lood suhtlemisest riigi, ametnike ja suurte riigifirmadega».

Põhjus on rahapesus

Küsisime kommentaari ka pankadelt. Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse äriliini juht Mari-Liis Stalde selgitas, et nad nõuavad äriklientidelt kirjalikult andmete uuendamist, kuna seda nõuab rahapesu tõkestamise seadus, samuti «tunne oma klienti» (inglise keeles – know your customer) põhimõtted. 

«Hindame väga saadud tagasisidet ja vabandame kliendi ees tekkinud ebamugavuste pärast,» ütles Stalde. Ta lubas, et nad pingutavad selle nimel, et peagi hakata pakkuma ka äriklientidele oluliselt mugavamaid ja kiiremaid elektroonseid lahendusi kui praegu. 

Tagasi üles