Sikkut tõdeb võrdse palga päeval: Eesti on jätkuvalt palgalõhe tipus

BNS
Copy
Riina Sikkut
Riina Sikkut Foto: Ministeerium

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut tõdeb teisipäeval tähistataval võrdse palga päeval, et Eesti troonib 25,6 protsendiga endiselt Euroopa Liidu soolise palgalõhe tipus ehk Eestis peab naine keskmist tunnipalka arvestades sama aastapalga väljateenimiseks tegema Eesti mehest enam kui kolm kuud kauem tööd.

2017. aastal oli sooline palgalõhe Eestis Eurostati andmetel 25,6 protsenti, mis on 0,3 protsendipunkti võrra suurem kui 2016. aastal, kui see oli 25,3 protseti. Soolise palgalõhe suurust mõjutavad paljud erinevad tegurid, nii soolised stereotüübid kui ka näiteks see, et naised on ülekaalus tegevusaladel, mis on ühiskonnas küll väga olulised, kuid mille väärtus pahatihti ei väljendu töötasus, näiteks sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas. Samas õpivad ja töötavad mehed suure kasvupotentsiaaliga ja paremini tasustatud valdkondades nagu informatsiooni- ja kommunikatsiooni aladel. Naised ja mehed töötavad ka erinevatel ametikohtadel ning juhtide seas on naisi vaid 39 protsenti.

«Praegu on näiteks gümnaasiumilõpetajatel võimalus otsustada oma tuleviku eriala,» ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. «Minu soovitus on jätta seda tehes kõrvale stereotüüpsed arvamused selle kohta, millised on naistele või meestele sobilikud tööd ning noortel naistel minna õppima näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid või loodus- ja täppisteadusi. Noormehed võiksid samas tõsiselt kaaluda tööd näiteks hoolekande- ja haridusvaldkonnas, kus hetkel on ülekaalus naised. Julgustan seega naisi ja mehi tegema oma huvidele ja oskustele vastavaid, mitte stereotüüpidel põhinevaid valikuid ning küsima samas oma töö eest õiglast palka,» lisas Sikkut.  

Traditsioonilistest soorollidest mõjutatuna on nii Eestis kui ka mujal maailmas hoolduskoormuse kandjateks eelkõige naised, mis väljendub ka nende tööturupositsioonis ja sissetulekutes. Naiste-meeste osakaal oli abistajate ja hooldajate hulgas keskmiselt vastavalt 60 ja 40 protsenti, samas mida intensiivsem oli hooldamisvajadus, seda suurem on naiste osakaal. Tervise- ja tööministri sõnul on riik muutnud vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi paindlikumaks ning loonud juurde lapsehoiukohti, et vanemad saaksid osalise ajaga töötada ning hoolduskoormust võrdsemalt omavahel jagada. «Võimalus lapse kõrvalt kasvõi osaliselt töötada, lühendab hoolduskoormusega seotud karjäärikatkestusi ning sel omakorda on mõju palgalõhe vähenemisele.»

Soolise palgalõhe uuringud ja analüüsid näitavad ka, et märkimisväärne osa Eesti suurest palgalõhest ei ole selgitatav ülaltoodud tunnuste abil. Selgitamata palgalõhe võib väljendada ühelt poolt selliste tegurite mõju, mida ei ole mõõdetud või mida ei suudeta mõõta, näiteks motivatsioon ja pühendumus, teisest küljest aga tööturul aset leidvat diskrimineerimist.

«Selleks, et palgalõhest põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas vähendada, on vaja meie kõigi ühist pingutust,» lisas minister Sikkut.

Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul ja tööelus, sealhulgas sooline palgalõhe, süvendab naiste ja meeste ebavõrdsust ka teistes eluvaldkondades. Näiteks palk on enamiku inimeste jaoks peamine või isegi ainuke sissetulekuallikas, mis mõjutab ka hüvitiste ja pensioni suurust ning elukvaliteeti kogu inimese elu vältel. Palgalõhe tõttu on naised sageli majanduslikult vähekindlustatud ning sõltuvad oma partnerist, mida on peetud perevägivalda soodustavaks teguriks. Samuti seostatakse teaduskirjanduses suurt palgalõhet meeste lühema eluaega - leibkonna äraelatamiseks on mehed sageli sunnitud töötama üle oma võimete.

Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks viib sotsiaalministeerium 2019.‑2020. aastal ellu rakendusliku uuringu, mille eesmärk on töötada välja ja piloteerida uuenduslikke lahendusi, et suurendada tüdrukute ja naiste osakaalu IKT-erialadel hariduses ja tööturul. Eraldi on plaanis tähelepanu pöörata soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele meeste ja noorte seas.

Selgitamata palgalõhe analüüsimiseks tehakse järgneva kolme aasta jooksul Tallinna Ülikooli teadlaste eestvedamisel koos Tallinna Tehnikaülikooli andmeteadlaste ja Statistikaametiga põhjalik uuring. Eesmärk on parandada teadmisi palgalõhe kujunemisest, vähendades selle seni selgitamata osa ja teaduslikult välja töötada vahendid ja potentsiaalsed lahendused palgalõhe vähendamiseks. Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Teadusagentuuri ja sotsiaalministeeriumi tellimusel programmi RITA raames.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles