Cleveron arendab uut isejuhtivat kullerrobotit (2)

Janno Riispapp
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Renault' Twizy põhjale ehitatud kullerroboti demo-mudel, mida Cleveron esitles novembris. See osutus liiga raskeks, sest 200-kilogrammise koorma vedamiseks ei tohiks robot ise rohkem kaaluda.
Renault' Twizy põhjale ehitatud kullerroboti demo-mudel, mida Cleveron esitles novembris. See osutus liiga raskeks, sest 200-kilogrammise koorma vedamiseks ei tohiks robot ise rohkem kaaluda. Foto: Robotex

Cleveroni juhi Arno Küti sõnul arendab ettevõte täiesti uut ja suure mahutavusega kullerroboti platvormi, plaan on juba lähiaastatel tänavaliikluses pakke viima hakata.

«Keskpikas perspektiivis võtavad robotid inimkulleri töö üle ja automaatse kullertehnoloogia kasutuselevõtt on lähemal kui inimesed arvata oskavad,» rääkis Kütt Teede Tehnokeskuse korraldatud konverentsil.

«Näeme oma pakirobotit veidi teistmoodi kui seda teeb näiteks Starship. Ehitame masinat, mis liiguks sõidu- mitte kõnniteedel. Samuti hakkab meie robotkuller korraga vedama mitte ühe, vaid kümne-kahekümne inimese pakke korraga, mis teeb logistikaringi mõistlikumaks. Samuti viib meie kullerrobot plaani kohaselt kauba inimese isiklikku kodu-pakiautomaati, et klient ei peaks enam kodus kulleri saabumist ootama,» rääkis Kütt.

«Tegime oma esimese kullerroboti demo-mudeli Renault Twizy põhjale, aga see on selgelt liiga raske. Selleks, et 100–200 kilo raskust koormat vedada, ei tohiks robot ise rohkem kaaluda,» ütles Kütt.

«Katsetame ka erinevaid tehnoloogiaid, kuidas isesõitvat kullerrobotit juhtida. Näiteks testime teede sisse paigaldatavaid raadio-majakaid, mis näitavad masina asukohta ja paiknemist teel väga täpselt,» lisas Kütt.

Tema sõnul on Eesti uue tehnoloogia piloteerimiseks hea koht, sest väikest riiki on lihtsam ja soodsam katta.

«Kui me tõesti tahame olla innovatsioonile suunatud riik, siis peaks uute tehnoloogiate testimise ja kasutamise osas nii riik kui ettevõtted reaalseid ja palju tõsisemaid samme tegema,» rääkis Kütt Teede Tehnokeskuse konverentsil.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles