Lõhmus: riik tahab 4 miljardi eurost pensionipotti, sest rahakotis vilistab tuul

Investeerimispankur Rain Lõhmus.

FOTO: Eero Vabamaegi /

LHV asutaja ja pankuri Rain Lõhmuse sõnul vilistab riigi rahakotis tuul hoolimata tõsiasjast, et Eesti majandus on viimastel aastatel võimsalt kasvanud. Seetõttu pole ime, et 4,2 miljardi euro suurune pensionipott pälvib tähelepanu, sest valimislubadused oma hinnalipikutega vajavad täitmist.

Riigikogu valimistega kaasnevad Lõhmuse sõnul üle jõu käivad lubadused ning kuna partei ise uut väärtust ei loo, siis tuleb see raha kelleltki võtta, kirjutab ta blogis.

Eelmise valitsuse kokkupaneku ajal leiutati näiteks pangamaks – mille Lõhmuse sõnul maksavad lõpuks kliendid läbi kõrgemate tasude – mida teha seekord?

«2017 ja 2018 kasvas Eesti majandus jooksevhindades 8,9 ja 8,6 protsenti. Euroopa ning Eesti viimaste aastate kontekstis võimas kasv. Riigi kulud kasvasid statistikaameti andmetel suisa 26,1 ja 9,4 protsenti. Riigi rahakotis vilistab miskipärast ikkagi tuul,» tõdeb Lõhmus.

«2019 algas 108 miljoni eurose puudujäägiga jaanuaris. Raha pilgeni täis Töötukassast, mis on valmis enam kui 20-protsendiliseks tööpuuduseks, on reaalselt kogutud maksuraha olulises osas välja võetud. Asendatud riigi lubadusega vajadusel, rasketel aegadel, maksta. Milleks siis üldse sinna raha koguda? Ja kust riigil just rasketel aegadel ülemäärane vaba raha tekib?» küsib ta.

Lõhmuse sõnul pole eesmärk inimeste ja tööandjate vabastamine põhjendamatult kõrgetest maksetest ega muuta täiendavaid makseid vabatahtlikuks. «Kindel ei – see raha on erinevalt teisest sambast kulutamiskõlblik. Liites karakterid ja riigi rahalise situatsiooni, pole ime, et 4,2 miljardi suurune ning kasvav pensionipott pälvib tähelepanu. Valimislubadused oma hinnalipikutega vajavad, kasvõi pisutki, täitmist.» 

Kuivõrd teine pensionisammas on konstrueeritud eraomandina, siis Lõhmuse sõnul otse selle kallale minna on Eesti õigussüsteemis keeruline ja riskantne strateegia. Küll aga saaks edaspidi riigistada täna igakuiselt inimeste eraomandisse minev 4 protsenti sotsiaalmaksu, kokku üle 300 miljoni euro aastas.

«Selleks tuleb ehitada lõks. Riigiusku lihtsameelsed ehk loobuvad tulevasest eraomandist ise ja vabatahtlikult. Iga lõksu oluline komponent on peibutis. Seederi plaani kohaselt on selleks võimalus 17 aasta jooksul märkamatult kogutud raha oma piiramatusse kasutusse saada. Pole küll välja öeldud, aga on selge, et sellega plaanitakse lõpetada lõksu astunute 4 protsendi jagu tulevasi makseid teise samba kaudu eraomandisse,» märgib Lõhmus.

Kriitiline küsimus, millele Seeder eelistab Lõhmuse arvates sisuliselt mitte vastata, seisneb selles, kas raha väljavõtjatele jätkuvad 2+4 protsendi suurused maksed tulevikus ning kas mitteliitunud saavad uuendatud reeglitega süsteemiga liituda.

Seeder: meie tahame teist sammast erastada, mitte riigistada

Kuna riik maksab samamoodi inimeste teise sambasse, siis juhul kui Eestis teine pensionisammas vabatahtlikuks tehakse või üldse kaotatakse, vabaneb suur hulk raha. Kuid mis sellest saaks, pole teada. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on öelnud kindlalt vaid seda, et igal aastal II samba sissemaksete alt vabanevad 300–400 miljoni eurot saab kasutada muude eelarvekulude katteks.

Nädala alguses kinnitas Seeder ERRile, et mitte keegi ei kavatse teise sambasse kogutud raha riigistada ega inimestelt ära võtta ning sellised meedias ilmunud väited on Seederi sõnul pahatahtlik vale.

Seedri idee sai avalikuks 2017. aasta detsembris, kui ta avaldas Postimehes artikli «Kellele pension, kellele sammas». Seedri põhiidee on suunata raha iibe tõstmisesse. «Parim, mida saame oma tuleviku kindlustamiseks teha, on hoolitseda selle eest, et sünniks lapsi, kellele anname võimalikult hea hariduse ja tervise ning võimaluse oma anded ja potentsiaal välja arendada,» kirjutas Seeder.

Täpsemalt, teise samba riikliku sissemakse summas 314 miljonit suunaks ta hoopis pensionide 10-protsendiliseks tõstmiseks (167 miljonit eurot), demograafilisteks meetmeteks (100 miljonit eurot) ja haridusvaldkonna rahastuse parandamiseks (47 miljonit eurot).

Loodav EKRE, Keskerakonna ja Isamaa koalitsioon peab praegu läbirääkimisi teise pensionisamba muutmise üle. «Kes ei soovi teise sambaga jätkata, sellel on vabadus see raha välja võtta. Investeerida mujale, maksta kinni oma pikaajalised laenud näiteks,» rääkis Seeder.

Tagasi üles