Oleg Gross: maksangi sajale töötajale sulas ja legaalselt!

"Mõnel arestitakse töötasu niipea, kui see pangaarvele laekub," selgitas Gross, miks osad töötajad palka sularahas tahavad.

FOTO: MARIANNE LOORENTS / VIRUMAA TEATAJA

Oleg Grossi kinnitusel on OG Elektra tasunud kõigilt töötasudelt tööjõumaksud, maksuametil ettevõttele pretensioone pole ning sadakond kontserni 1800 töötajast saavad omal soovil ka täielikult või osaliselt palka sularahas.

Mitu Oleg Grossi firma OG Elektra töötajat väidavad, et ettevõte maksab neile osa palka sularahas, mille pealt makse ei maksa. Gross eitab neid süüdistusi ning peab selliseid väiteid väljamõeldiseks, samuti ei saa vaatamata «Pealtnägija» osaluseksperimendile juriidiliselt väita, et Grossi firmad petavad.

Grossi sõnul keeldus ta «Pealtnägijale» kommentaaride andmisest, kuna tal ei võimaldatud selgitusi jagada otse-eetris. Ta uskus, et nii soovitakse temale olulised seisukohad saatest välja monteerida.

«See põhikangelane (saates esines Tarmo nime all) valetab kas meile või «Pealtnägijale». Meil on helisalvestised, kus ta tunnistab, et tal pole meile töötasu maksmise osas pretensioone. Kui hiljem kohtusse lähme, siis on see meil olemas,» teatas Gross. «Mina ei jõua uurida, miks keegi sulas palka tahab. Fakt on see, et sularaha maksta on täiesti seaduslik!» lisas ta.

Gross selgitab, et niimoodi palga maksmine on ettevõtjale odavam, kuna sularaha käitlemine, «mida teeb monopoolselt (G4Si – toim) sularahakeskus», on küllaltki kulukas. Samuti on see loogiline, kui pool ettevõtte käibest laekub sularahas.

Kokku saab töötasu kirjaliku või suusõnalise soovi alusel sularahas sadakond töötajat ja suurärimees möönab, et sellel on mitu põhjust. «Maapiirkonnas ei pruugi olla sularahaautomaate, võib ka olla, et inimestel pole arvelduskontot, ja teame, et paljudel inimestel on muud probleemid – pangad arestivad mõnel töötasu niipea, kui see arvele laekub,» nentis Gross. Ta lisas, et jutt ei käi kaupluste, vaid Rakvere külje all Lepnas asuva OG Elektra kesklao töötajatest.

Grossi versiooni kohaselt võeti kesklattu tööle – nagu hiljem selgus – ajakirjanduslikus eksperimendis osalev tudeng, kes vormistati tööle kümneprotsendilise koormusega ehk kes pidi töötama kaks kalendripäeva kuus. Kokkulepitud päevadel ilmus ta tööle ettenähtud ajal, kuid ülejäänud päevadel – jaanuaris kümnel ja veebruaris viiel päeval –, mil ta töötas üle kokkulepitud tööaja, jäi ta Grossi sõnul sihilikult üks-kaks tundi hiljaks.

Seetõttu jäi eksperimendis osalenu tööajatabelist välja. Õigel ajal ilmunud päevade eest kanti tasu tema arveldusarvele.

Järelkontrolli käigus selgus – nimelt juurutab OG Elektra elektroonilist sõrmejälje kasutamist –, et mainitud tudeng oli tööl käinud enamatel päevadel. Grossi sõnul maksti hilinenud päevade eest töötasu töötaja enda soovil sularahas, mida ta kinnitas ka allkirjaga palgalipikul.

Gross lisas, et kuna andmed vastava kuu maksudeklaratsiooni läksid tööaja graafiku järgi, jäi töötajale täiendavalt makstud töötasu deklareerimine hilisemasse perioodi.

See pole Grossile esimene kord, kui teda ümbrikupalga maksmises kahtlustatakse. 2006. aastal ilmusid Äripäevas artiklid, kus reporter töötas ajakirjandusliku eksperimendi käigus neli päeva OG Elektra Tootmises väidetavalt ümbrikupalga eest. Toona pöördus ettevõtja lehe vastu kohtusse ja menetlus lõppes poolteist aastat hiljem kompromissiga. Äripäevaga ühiselt avaldati ka artikkel, kus tõdeti, et tööjõumaksud olid tasutud õigel ajal ja vastavalt seadusele.

Maksu- ja tolliamet ei saa maksusaladuse tõttu ettevõtete kohta nimelist infot ilma juhatuse liikmete nõusolekuta jagada. «Ootame selle loo ära ja siis saab juba täpsemalt kommenteerida, kui meil see võimalus on,» ütles ameti pressiesindaja Rainer Laurits.

OG Elektra ASi viimase, 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt töötas ettevõttes täistööajaga 843 töötajat. Töötamise registri andmetel oli sama aasta esimeses kvartalis töötajate arv 1215, neljandas kvartalis 1337. See tähendab, et arvestatav hulk kontserni töötajaid on ametis osalise koormusega.

Tagasi üles