Ministeerium annab aru: miks langes eelarve ootamatult miinusesse?

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.

FOTO: ERIK PROZES/PM/SCANPIX BALTICS

Rahandusministeeriumi sõnul oli möödunud aasta eelarve puudujääk ka nende jaoks ootamatu. Põhjuseid tuleb aga otsida pensionites, maanteede ehituses, aga ka võimalikes prognoosivigades.

Kuigi majandus kasvab mühinal, andis eile statistikaamet teada, et valitsemissektori eelarve puudujääk oli mullu 0,5 protsenti. See tähendab, et Eesti riigi kulud ületasid tulusid 120,2 miljoni euroga.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu ütles, et põhjus on eelkõige selles, et riigi kulud hakkasid 2018. aasta lõpus ootamatult suurenema. Näiteks maksti välja 30 miljonti eurot rohkem pensione, vanemahüvitisi ja sotsiaaltoetusi.

Lisaks investeeris keskvalitsus 60 miljonit rohkem, kui oli varem plaanitud. See tulenes Heinapuu sõnul sellest, et osa projekte edenes oodatust kiiremini, sealhulgas mitme suure põhimaantee ehituse projektid ja idapiiri osad.

Lisaks võis puudujääk tekkida ka lihtsalt prognoosiveast. Arvestades, et 2018. aasta eelarve maht oli üle 10 miljardi euro, ei olnud prognoosi ja tegeliku eelarvepositsiooni vahe siiski väga suur, ütles Heinapuu. Puudujääk oli kavandatust 84 miljoni euro võrra suurem, mis moodustab 0,34 protsenti SKPst. «See jääb üldiselt aktsepteeritava prognoosi vea piiridesse,» lisas ta.

Peame olema valmis kärbeteks

Rahandusministeeriumi sõnul ei maksa puudujäägist paanikasse sattuda, kuna riigi rahandus on heas korras ja kõigi viimase aja valitsuse eelarvepoliitika on olnud vastutustundlik. Eesti riigi võlakoormus on jätkuvalt Euroopa Liidu madalaim.

Heinapuu juhtis tähelepanu ka sellele, et 2018. aasta maksutulu vastas ootustele. Tööjõumakse sai valitsus riigieelarves kavandatust rohkem, kuid aktsiisitulu vähem.

Rahandusministeerium avaldab järgmisel nädalal kevadise majandusprognoosi, mis annab hinnangu ka sellele, kuidas muudavad möödunud aasta eelarvepositsiooni andmed 2019. aasta eelarve seisu. Nende hinnangul peaks valitsus valmis olema selleks, et käesoleva aasta eelarvepositsiooni parandada. See tähendab kas kärpeid või lisatulude otsimise kohti.

Peaminister Jüri Ratas ütles möödunud nädalal Vikerraadios, et rahandusministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt pole riigieelarve seis kiita ning kärpimise vajadus võib tõusta päevakorda veel tänavu.

«Kui pilt on halvem kui prognoositud rahandusministeeriumi poole pealt, siis ei ole välistatud ka see, et riik peab siin operatiivselt vastavaid samme astuma,» tunnistas Ratas vastuseks küsimusele, kas on võimalik ka 2019. aasta eelarve kärpimine.

Tagasi üles