Ligi: võlakriis on demokraatlike protsesside tulemus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liit plaanib edaspidi riikide rahaasjadel terasemalt silma peal hoida, seega hakkavad riigi rahakoti üle lisaks demokraatlikult valitud rahvaesindajatele otsustama ka ametnikud. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitusel on see tervitatav, kuna demokraatia vajab neutraalset ekspertiisi.
«Minu vastus on aga selline, et mina suure demokraadina tahaksin demokraatiat tema enda eest kaitsta. Võlakriis on demokraatlike protsesside tulemus. Demokraatia vajab neutraalset ekspertiisi ja kontrolli, elu näitab seda,» kommenteeris Ligi.
Selleks, et riikide rahaasjad oleksid edaspidi korras, tahab Brüssel riikide eelarvetel, prognoosidel, riigivõlal ja statistikal varasemast täpsemalt silma peal hoida. Näiteks see, et Kreeka statistika kaldus tegelikkusest kõrvale, on juba mõnda aega teada.
See on vajalik, et ükski riik ei teeks liiga optimistlikke prognoose või ei kulutaks liiga hoogsalt, selle vältimiseks saavad eksperdid riigi tegevusele anda oma hinnangu. Kui näiteks eelarve ei sobi, siis saadetakse see tagasi. Ligi tõdes, et on ka riike, kellele asjade selline käik ei ole meeltmööda. Nimelt ei ole just väga demokraatlik, kui ametnikud valitud rahvaesindajate asemel riigi rahaasjade üle otsustavad.