Peep Peterson: 500–700-eurost palka teenivad inimesed peaksid kiiremas korras töötukassasse minema

Tallinn, EESTI 09MAR18 Fotol Peep Peterson tl/Foto Tairo Lutter/EESTI MEEDIA

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson ütles Sangari ja Baltika koondamisi kommenteerides, et need ei jää viimasteks tööstusettevõteteks, kes tootmist Eestis koomale tõmbavad. «Selliseid uudiseid hakkab veel tulema,» ütles ta.

Peterson nõustus SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori väitega, et ettevõtete äritegevuse ümberkorraldusega kaovad madalapalgalised töökohad. «Meie sõnum on see, et koondamisi hakkab veel tulema. Oleme seetõttu teinud töötukassaga koostööd. Inimesed, kes teenivad 500–700 euro suurust palka, peaksid juba praegu võtma ennetavalt töötukassa karjäärinõustajaga ühendust. Eriti kui nad töötavad tootmissektoris,» ütles Peterson. Tema soovituse kohaselt tuleks vaadata, mis koolitusi töötukassas pakutakse. «Kui koondamise ja ettevõtete sulgemise uudiseid tuleb veel, siis on parem, kui oled juba hakanud muutuseks valmistuma,» lisas Peterson.

Küsimusele, mis sektoris võib koondamisi järgmisena tulla, ütles Peterson, et ametiühingute keskliit on seda oma haruliitudega arutanud ningon näha, et tööstussektoris võib halbu uudiseid tulla. «Eelkõige ikkagi rõivatööstuses. Samas on ka elektroonikaettevõtteid, mis on suunatud madalapalgalisele tööjõule ja kus ei ole suudetud oma ettevõtte tootmist automatiseerida. Ka neil töötajatel on kindlasti vaja töötukassaga ühendust võtta, enne seda, kui nad kaotavad töö kas automatiseerimise tõttu või muul põhjusel,» rõhutas ta.

Peterson ütles ka, et tööandjad ei taha tihti inimesi koolitustele lasta, sest neil on töötajaid vaja, aga praeguses olukorras on väga oluline, et töötaja seisaks enda eest ning ennetakse raskeid aegu. Ta nõustus ka sellega, et vanemate, mitmekümneaastase staažiga töötajate jaoks on ümberõpe keerukam, kuid proovima peab.

«Me oleme proovinud suunata inimesi regulaarselt koolitustele. Näiteks bussijuhtidel on suureks abiks tulnud see, et nad peavad iga viie aasta tagant veetma nädala koolis. Praegu ei ole muud teha, kui see tee ette võtta. Ega keegi ei taha ju jääda koju. Millal see eelpensiongi hakkab? Täna vajatakse töökäsi ja šanss uus amet leida on suurem kui paari aasta pärast,» lisas ta.

Baltika ja Sangari puhul on vaieldud, kas ettevõtete probleemid peituvad kõrgetes tööjõukuludes või ajale jalgu jäänud ärimudelites. Peterson rõhutas, et kiire palgatõus oli tegelikult ette teada. «Praegu on näha, et ettevõtetel, kes on valinud digitaliseerimise ja automatiseerimise suuna, läheb hästi. Samas, kui ettevõtte muutub digitaliseeritumaks, tuleb osal töötajatel ikkagi töötukassa poole pöörduda, ning kui tuleb majanduskriis, siis on see ka vältimatu. Niisiis, jalad selga ja kohe nõustamisele ning mõtlema, mis need uued võimalused on!» ütles Peterson.

Möödunud aasta tugevas kahjumis lõpetanud moerõivaste müüja, üle 90-aastase ajalooga Baltika teatas eelmisel esmaspäeval, et lõpetab Eestis tootmise, koondab 340 inimest ja muudab täielikult ärimudelit. Samast sammust andis eelmisel nädalal töötajatele teada ka Tartus üle 70 aasta tegutsenud Sangar, mis peab oma õmblejatele ja seadmetele edaspidi rakenduse leidmiseks läbirääkimisi teise tootmisettevõttega.

Koondamise tõttu tuleb Sangarist lahkuda kõigil ligi 60 tootmisega seotud inimesel. Seejuures algasid suured muutused Sangaris juba eelmise aasta aprillis, kui ettevõte koondas ligi 65 töökohta, ning juba praegu toodab firma 70 protsenti toodangust väljaspool Tartut. Tõsi, ettevõte jätkab järgmised kolm kuud praegust tootmismudelit ning juulist minnakse üle uuele tootmisele.

Tagasi üles