Eesti telekomiettevõte võitleb riigiga 5G õiguse nimel
25. märts 2019, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Levikom: riik tekitas turuluku
- MKM: asi on tehnoloogias ja Venemaas
Eesti kapitalil põhinev telekomiettevõte Levikom ei taha mitte kuidagi leppida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi plaaniga jagada uue 5G põlvkonna mobiilsideteenuste turg ära vaid kolme põhjamaise mobiilioperaatori vahel.
Levikom ongi kohtusse kaevanud IT-minister Rene Tammisti määruse, millega viimane võttis ära ettevõttele aastateks eraldatud sagedusalad 5G alas ja pani need oksjonile.
Levikomile kuulus sagedusluba vahemikes 3685-3699 MHz ja 3785-3799 MHz, mida ettevõte on kasutatud alates 2007. aastast ning mille sagedusloa pikendamine on kas aastaselt või kvartaalselt pikenenud. Sagedusvahemik jääb 5G raadiovõrgu tehnoloogia jaoks olulisimasse 3400-3800 MHz sagedusalasse.
Levikom seda sageudsala kasutanud 5G raadiovõrgu tehnoloogia põhiste rakenduste arendamiseks ja kasutuseks. Seejuures on ta lõpetamas rohkem kui 30 miljoni euro suuruse kapitali kaasamist 5G ja asjade interneti (IoT) võrgu investeeringute jaoks.
Minister Tammist allkirjastas aga möödunud aasta 15. augustil määruse, millega need sagedusalad võetakse Levikomilt ära 30. aprillil 2019 ja jagatakse kolmeks. Määruse alusel kuulutas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) veebruaris välja konkursi, mille tulemusel antakse sideettevõtjate kasutusse 390 MHz raadiospektrit.
Just selle konkursi aluseks oleva ministri määruse on Levikom kohtus vaidlustanud ja saavutanud esialgse õiguskaitse – ringkonnakohus otsustas möödunud reedel konkursi peatada.
Levikom märgib, et ei ole andnud nõusolekut talle eraldatud sageduslubade vabastamiseks ning temaga ei ole peetud ka seaduses ettenähtud konsultatsioone - kui riik oleks asju korrektselt ajanud, siis peaksid need sagedused tema kasutuses olema kuni 2020. aasta 27. augustini.
«Kui Levikomil tuleb vabastada talle kasutada antud sagedusalad, tähendab see, et tema majandustegevuse ümberkorraldamist või ka üldse tegevuse lõpetamist. Riik on tema suhtes sellega käitunud äärmiselt meelevaldselt,» leiab ettevõtte hagis.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist allkirjastatud määruse kohaselt saavad kuni kolm ettevõtet enda käsutusse esimesed 5G toimimiseks vajalikud sagedused.
Sageduslitsentsid paneb riik oksjonile alghinnaga 1,6 miljonit eurot ning enampakkumisel laekunud summad lähevad riigieelarvesse. Sagedused on määruse järgi 3,6 GHz alas, litsentse antakse välja kolm, et teenuseosutajad ei hakkaks segama üksteist ja samas sagedusalas tegutsevat kaitseväge.
Ministeerium vaidlustab omakorda konkursi peatamise
MKM IKT-asekantsleri Siim Sikkuti sõnul vaidlustas Levikom küll veebruari lõpus riikliku 5G konkursi, kuid hHalduskohus leidis, et Levikomil ei ole kaebeks põhjust ning tagastas nende kaebuse.
«Levikom vaidlustas selle kohtulahendi vahetult enne konkursi alguse tähtaega, seetõttu ei jäänud kohtul aega kaebuse sisu analüüsida ja kohus otsustas 5G konkursi ajutiselt peatada. Seadus lubab kohtul ajutiselt peatada konkursi ilma sisuliste põhjendusteta. Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut, kas Levikomil on õigus konkursi määrus vaidlustada,» märkis Sikkut.
MKM esitab oma seisukohad Levikomi kaebuse kohta samuti kohtule ja plaanib omakorda vaidlustada konkursi peatamise.
Siim Sikkuti sõnul otsustas MKM jagada 5G sagedusala kolmeks tagamaks seda, et iga vahemik on piisavalt suur, et see võimaldaks katta 5G võrgus liikuvaid andmemassiive. Teine oluline põhjus kolmeks jagamiseks oli Sikkuti sõnul Venemaalt tulenevate võrgupiirangutega arvestamine.
«5G sageduslubade väljaandmisel tuleb tagada naaberriikide võrguseadmete häirevaba töö. Samasuguste piirangutega pidi arvestama ka Soome ning nemad jagasid 5G sagedusala samuti kolmeks,» märkis Sikkut.
Levikom: MKM pani turu lukku
Konkursitingimused kohtus vaidlustanud telekomiettevõtte Levikom tegevjuhi Peep Põldsammi oleks nelja või enama loa väljastamine on 5G standardiga kooskõlas ja ei takistaks ühelgi mobiilioperaatoril ka kiirema interneti pakkumist, kuigi see ei ole 5G tehnoloogia peamine mõte.
«5G sageduslubade konkursi eesmärk peaks eelkõige olema see, et 5G teenused muutuksid Eestis võimalikult kiiresti kättesaadavaks,» rääkis Põldsamm. «Konkursi kunstlik piiramine kolme sagedusloaga oleks sisuliselt turulukk ja konkurentsi jõuga lämmatamine.»
Põldsammi sõnul peaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andma välja vähemalt neli luba ja jätma ühe kanali regionaalseks kasutuseks tööstustarbijatele, meditsiiniasutustele ja regionaalsetele operaatoritele.
«Konkurentsi huvides peaks olema igati tervitatav, et kõik soovijad saaksid 5G teenuseid arendada ja panustada Eesti majanduse arengusse. On arusaamatu, miks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ekslikult väidab, et kolme loa andmine on ainus võimalik lahendus,» lisas Põldsamm.
Tallinna Ringkonnakohus rahuldas reede pärastlõunal Levikom Eesti esialgse õiguskaitsetaotluse osaliselt, millega keelas sageduslubade andmiseks sagedusalas 3410-3800 MHz konkursi läbiviimise 30 päevaks kuni 21. aprillini. Kohus võttis Levikomi määruskaebuse menetlusse ja kohustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit vastama määruskaebusele hiljemalt 27. märtsil 2019.