Tõnis Oja: nüüd rootslased lähevad mürinal kõik (4)
21. märts 2019, 22:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist ei ole esimese korraga, mil finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler kardab või hirmutab, et Rootsi pangad võivad siit oma ressursse välja viia või Balti riikidest hoopis ära kolida.
Umbes kaks aastat tagasi, kui räägiti palju Rootsi kinnisvarabuumist ja selle võimalikust lõhkemisest, avaldas Kessler Bloombergile kartust, et Rootsi pangad võivad halva stsenaariumi realiseerumisel siinsed rahakraanid kinni keerata.
«Ehkki meie, kaasa arvatud Rootsi pankadele kuuluvate pankade kapitaliadekvaatsuse suhtarvud on väga kõrged, kas see jääb nii ka siis, kui Rootsi kinnisvaraturul tekivad probleemid?» rääkis Kessler toona uudisteagentuurile. «Mis juhtub siis, kui keegi soovib lahendada Rootsi probleeme Eesti võimalike puhvrite arvelt?» lisas ta.
Eelmisel nädalal rääkis Kessler koos Balti riikide kolleegidega Bloombergile ja Financial Timesile, et rahapesuskandaalide tõttu võivad SEB ja Swedbank siinselt pangandusturult hoopis lahkuda.
Swedbanki juhi Robert Kiti sõnul on see puhas spekulatsioon ja tema teada ei arutata Stockholmis äraminekut. Aga kui seda tehtakski, siis vaevalt sellest Kitile ka räägitaks. Vähemalt esialgu.
Minu arvates on suurpankade lahkumine Balti riikidest äärmiselt vähetõenäoline. Kahe suurema panga turuosad on selleks siin liiga võimsad (olenevalt riigist pool kuni kaks kolmandikku). Balti riigid andsid viiendiku (Eesti sellest poole) Swedbanki eelmise aasta kasumist. Kuna SEB on grupina Swedbankist suurem, on Balti riikide osakaal mõnevõrra väiksem – 13 protsenti.
On ju ka Rootsi pankade siinne suurim kritiseerija Indrek Neivelt toonitanud siinsete tütarde suurest kasumlikkusest. Miks nad peaksid sellest loobuma?
On ju ka Rootsi pankade siinne suurim kritiseerija Indrek Neivelt toonitanud siinsete tütarde suurest kasumlikkusest. Miks nad peaksid sellest loobuma?
Ja isegi kui Rootsi pangad sooviksid siit lahkuda, on seda tehniliselt äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu teha.
Meenutame, kuidas tekkis Luminor. Luminori (veel) praegused omanikud soovisid Balti turult lahkuda juba aastaid tagasi, aga neil ei õnnestunud mitte kuidagi siinseid üksusi ära müüa. Lõpuks otsustasid konkurendid luua ühisfirma ja nii Luminor sündiski.
Kui Swedbank ja SEB sooviksid ära minna, kust nad leiaksid ostjad siinsete tütarettevõtete laenuportfellidele, liisinguportfellidele, kindlustusportfellidele? Ülejäänud kohalikul turul tegutsevad pangad on liiga väikesed ja miks peaks keegi väikeste riikide suure rahapesuriskiga pankade vastu huvi tundma.
Pealegi, kui huvilised oleksid Euroopa või muu maailma pangandussektorist, oleksid huvilistel endil samuti riskid. On ju rahvusvaheline pangandus üks suur omavahel ülekandeid tegev võrgustik ning kuritegelik raha igale poole ulatuv vähkkasvaja, mis võib ilmneda ükskõik kus.
Senine rahvusvaheline panganduse kogemus on näidanud, et suurpangad maksavad rahapesukahtluste korral leppetrahve ja elu läheb edasi. Kinni pannakse pigem väikesed, mille kadumise majanduslik kahju on väike.