Riik ootab meremonopolilt miljon eurot aastas

  • Lootsimiste arv on aastate jooksul vähenenud kaks korda, 20 000-lt 10 000-le.
  • Vähenemise taga on teenuse hinnatõus ja Vene transiitkaupade vähenemine.
  • Kui maist septembrini on 300 lootsimist kuus, siis talvel napilt sada.

Eesti Lootsi vanemlootsi Harry Sillamaa sõnul on lootsimiste arvu vähenemise üheks põhjuseks suuremad veeteetasud, sest see ajendab kaubasaatjaid otsima odavamaid sadamaid naaberriikidest.

FOTO: Tairo Lutter

Kuigi kohustuslikke lootsitasusid pole aastaid tõstetud, ootab riik aktsiaseltsi Eesti Loots kasumilt riigieelarvesse igal aastal miljon eurot dividendi. Samas on tõusnud kütusehinnad, palgad ja muud kulud ning väheneb lootsimiste arv.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Lootsiteenuse osutamise monopoli Eesti veeteedel annab ettevõttele meresõiduohutuse seadus. Teenuste hinnad kehtestab Eesti Lootsi ainuaktsionäri esindaja ehk sisuliselt majandusminister. Tema langetab ka otsuse, kui palju ettevõttest kasumit välja võtta. Lisaks riigieelarvesse dividendina üle kantud summale tuleb tasuda ka tulumaks.

Eesti Lootsi tulu on pisut alla kümne miljoni euro aastas, kusjuures 99 protsenti firma tulust tuleb lootsiteenustelt. Kaatrite rent, laevameeskondade transport, jäälootside sõidutamine ning muud lisateenused pakuvad lootsilaevade meeskondadele küll vaheldust, kuid suurt tulu ei too.

Tagasi üles