Kohus Kovalenko kaasuses: valeandmed peab ümber lükkama nende avaldaja
19. märts 2019, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas teisipäevases otsuses Anastassia Kovalenko kaasuses, et valeandmeid avaldanud isikult saab andmete ümberlükkamist nõuda üldjuhul vaid samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati.
Riigikohtus arutatud tsiviilasjas esitas BLRT Grupp Aktsiaselts 2017. aastal hagi Harju maakohtule BLRT väikeaktsionäri Valeri Kovalenko tütre Anastassia Kovalenko vastu, milles palus kohustada kostjat mõned tema Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös hageja kohta esitatud väited Tartu Ülikooli digitaalarhiivis ja meediaväljaannetes ümber lükkama. Hageja sõnul olid kõnealused väited ebaõiged ja teda kahjustavad.
Harju maakohus jättis hagi rahuldamata. Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega rahuldas hagi ja kohustas kostjat väited ümber lükkama. Ringkonnakohus leidis, et meediaväljaandele intervjuu vormis väiteid avaldanud kostjalt saab nõuda väidete ümberlükkamist mitte ainult avalduse algse adressaadi ees, vaid väited tuleb ümber lükata kõikides meediaväljaannetes, kus need ilmusid.
Anastassia Kovalenko esitas kassatsioonikaebuse riigikohtule, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõusse jätmist või alternatiivselt hagi rahuldamata jätmist. Samas kohtuasjas esitas kassatsioonkaebuse ka BLRT Grupp Aktsiaselts, kuid riigikohus ei võtnud hageja kaebust menetlusse.
Riigikohtu varasemale praktikale tuginedes selgitas riigikohtu tsiviilkolleegium tänases otsuses, et kannatanul on üldjuhul õigus nõuda tema kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isikult nende andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. See tähendab, et kui andmed avaldati meediaväljaandes, saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees.
Riigikohus selgitas ka, et juhtudel, kus meediaväljaanded väidetavalt kajastasid kostja varem antud intervjuus avaldatud andmeid, ei saa kostjat lugeda nendes kajastustes avaldatud andmete avaldajaks. Seega ei ole hagejal õigus nõuda, et kostja meediaväljaannetes kajastatud väited ümber lükkaks. Küll aga võib hageja nõuda, et kostja teeks enda kulul vajalikke toiminguid väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes.
Riigikohus rahuldas kaebaja kassatsioonkaebuse osaliselt ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.