Sundabielu: Saksamaa suurpanku sunnitakse liituma

  • Saksa rahandusminsteerium uuris kahe panga ühinemise võimalust veebruari alguses
  • Mõlemad pangad aktsiad on kaotanud suure osa oma väärtusest
  • Mõlema panga nõukogud arutavad ühinemise võimalusi täna

Saksa pankade ühteheitmine jäi katki.

FOTO: Postimees

Saksamaa suurima panga Deutsche Banki juht Christian Sewing on andnud survele järele ning juba peaaegu valmis arutlema ühinemise üle riigi suuruselt teise panga Commerzbankiga. Eile arutas asja mõlema panga nõukogu.

«Me eelistame siiski plaani A ning sooviksime teha eelnevat kodutööd ja vaadata strateegilisi võimalusi hiljem,» ütles majanduslehele Financial Times panga sisediskussioonidega kursis olev allikas eelmise nädala alguses.

Mõlema panga aktsia hind tõusis ilusti pärast möödunud esmaspäeva Deutsche Banki juhatuse koosoleku otsust, millest esimesena kirjutas Saksamaa pühapäevaleht Welt am Sonntag.

Mõlema Saksa suurpanga, eriti Deutsche Banki käekäik on investoreid murelikuks teinud juba aastaid. Nende aktsia hind on võrreldes finantskriisieelse tasemega kukkunud üle 90 protsendi. Viimaste jõulude ajal langes Deutsche Banki aktsia hind ajaloo madalaimale tasemele.

Aastatel 2011–2018 on Deutsche Bankile kuhjunud kahjumit kokku kuus miljardit eurot ning kamaluga trahve kokku 14,5 miljardi dollari väärtuses: alates kinnisvaralaenudega tagatud väärtpaberite eksitava müügi eest ja lõpetades osaluse pärast Libori skandaalis (nagu euribor, on ka Libor pankadevahelise laenu intress).

Hullemast hullem

Deutsche Banki on hakatud uurima ka Danske Banki rahapesuskandaali asjas ning lisaks uurib USA kongress panga pikaajalisi sidemeid president Donald Trumpiga.

Oluliste suhtarvude, näiteks aktsia hinna ja raamatupidamisliku väärtuse suhte ning varade tootluse põhjal on tegemist kõige kehvemate majandusnäitajatega suurpanga ajaloos.

Nii on analüütikutel tekkinud küsimus, kas panga ärimudel on üldse jätkusuutlik. Murelik on ka Saksamaa valitsus, sest tegemist on liiga suure pangaga, ja kui midagi juhtub, võib see tähendada, et panka tuleb maksumaksja rahaga päästma hakata.

Nii kohtusidki veebruari alguses rahandusminister Olaf Scholz ja aseminister Jörg Kukies Londonis Saksamaa saatkonnas diskreetselt mitme investeerimispankuriga Goldman Sachsist ja Bank of Americast. Kohtumisel ei räägitud aga ei majanduse aeglustumisest ega isegi mitte Brexitist, vaid sellest, mida tuleks teha, et Deutsche Bank ellu jääks. Ning kas mõlema panga päästmiseks peaksid kaks panka ühinema.

Kuni 1990. aastate alguseni oli Deutsche Bank küll Saksamaa suurim, aga seejuures üsna tavaline kommertspank. 1994. aastal kohtusid toonane tegevjuht Hilmar Kopper ja grupp panga tippjuhte Madriidis, kus võeti vastu otsus muuta Deutsche Bank globaalse haardega investeerimispangaks.

Viis aastat varem, 1989. aastal oli pank ostnud Suurbritannia tuntud investeerimispanga Morgan Grenfell. Kümme aastat hiljem võttis pank üle USA investeerimispanga Bankers Trust. Nüüd oligi Deutsche Bankist saanud üks maailma juhtivaid investeerimispanku.

Panga raskuskese liikus Frankfurdist rahvusvahelistesse finantskeskustesse New Yorki ja Londonisse.

Kui 2002. aasta hiliskevadel asus panga etteotsa Josef Ackermann, hakati ettevõtet juhtima anglo-ameerika mudeli järgi.

2007. aastal ehk vahetult enne finantskriisi töötas kaks kolmandikku panga personalist väljaspool Saksamaad ja panga tulust andis emamaa lausa alla kolmandiku.

Kuid 2007. aasta oli ka spekulantide pidu. Tihti väga riskantseid tehinguid teinud investeerimispanga kasumi osakaal grupis kasvas üle 70 protsendi. Riskantsete tehingutega kaasnes väga suur finantsvõimendus – võla ja aktsiakapitali suhe kerkis toona isegi üle 40.

Mingil hetkel ostis Deutsche Bank poolkogemata 4,3 miljardi dollari eest Las Vegases ühe kasiino.

Lisaks riskile kasvasid panga kohtukulud ning eriti trahvid ebaseaduslike tehingute eest. Der Spiegel kirjutas mõni aasta tagasi, et aastatel 2001–2015 teenis globaalsete turgude üksus kokku 25 miljardit eurot maksujärgset kasumit, kuid alates 2012. aastast tuli sellest trahvideks ja õigusabikuludeks ära maksta üle 12 miljardi euro.

Lisaks Saksamaa valitsusele pooldavad kahe panga ühinemist mõned suuraktsionärid, näiteks USA erakapitalifond Cerberus, kellel on osalus mõlemas pangas. Ühinemise eestkõneleja on ka Deutsche Banki nõukogu esimees Paul Achleitner.

Kahe panga liitmisel tekiks euroala suurim pank, mille vara maht ulatuks 1,9 triljoni euroni. Ühendpanga hoiuste maht kasvaks 845 miljardi euroni, sel oleks Saksamaal 2400 harukontorit ning 141 000 töötajat. (Analüütikute hinnangul kaotab osa neist ühinemise korral töö.)

Praegu on euroala suurim pank Prantsusmaa BNP Paribas, mille bilansimaht on kaks triljonit eurot.

Aga nagu öeldud, Deutsche Banki juhatus eesotsas Christian Sewingiga on ühinemise vastu.

«Majanduslikult pole sel mõtet ning sellest tuleks suurepärane kingitus meie konkurentidele,» ütles Financial Timesile anonüümseks soovida jäänud Deutsche Banki tippjuht. «Commerzbanki rahvas ei soovi samuti liituda. Aga ma ütlen, kellele see väga meeldiks – JPMorganile ja BNP Paribasele, sest meil kuluks sellest üle saamiseks aastaid.»

Kasumit ei paista

Nii Deutsche Bank kui ka Commerzbank konkureerivad kodus väga killustunud turul, kus domineerivad sajad munitsipaalpangad (Sparkassen) ja sajad või isegi tuhanded ühistupangad, kellel ei ole aktsionäride ees kasumi maksimeerimise kohustust.

Commerzbank on Saksamaa juhtiv laenuandja keskmise suurusega ettevõtetele, aga olematu laenuintressi tõttu on selle juures kasumit teenida üsna keeruline. Eriti pärast eelmist nädalat, kui Euroopa Keskpank lükkas baasintressi tõstmise vähemalt pool aastat edasi. Commerzbanki juht loobus koguni 2020. aastaks käibe- ja kasumieesmärki püstitamast, tuues põhjuseks intressimäärad ja konkurentsi.

«Sakslaste probleeme osta oleks täielik hullumeelsus,» ütles Financial Timesile ühe Deutsche Bankiga seotud panga nõukogu esimees.

Erinevalt Cerberusist ei ole pankade ühinemise ideest vaimustatud aga mitmed teised suuremad aktsionärid.

«Kahte haiget inimest kokku pannes ei saa ühte tervet,» hoiatas üks aktsionär.

Pangad

Deutsche Bank

  • Asutatud 1870
  • Vara maht: 1,4 triljonit eurot
  • Käive (2018): 25,3 miljardit eurot
  • Puhaskasum (2018): 267 miljonit eurot
  • Töötajaid: 91 700
  • Töötajaid Saksamaal: 41 700
  • Kontoreid Saksamaal: 1400
Commerzbank
  • Asutatud 26. veebruaril 1870
  • Vara maht: 0,46 triljonit eurot
  • Käive (2018): 8,6 miljardit eurot
  • Puhaskasum (2018): 865 miljonit eurot
  • Töötajaid: 49 000
  • Töötajaid Saksamaal: 36 400
  • Kontoreid Saksamaal: 1000
Allikas: Bloomberg
Tagasi üles