Tulest ja liivast saavad kirkad klaaspudelid

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pudelid tulevad paarikaupa iga sekundi järel.
Pudelid tulevad paarikaupa iga sekundi järel. Foto: Mihkel Maripuu

Iga päev sulatatakse Raplamaa põldude ja metsade vahel üles 150 tonni puhast kvartsliiva, millest vormitakse pool miljonit pudelit ja purki. Need rändavad Tartusse, Põltsamaale ja Sakku, aga ka Soome ning paljudesse kohtadesse üle maailma. Järvakandi asulas paiknev klaasitehas, õigemini klaastaaratehas on üks väheseid mitte ainult Balti riikides, vaid kogu Skandinaavias.

Purgid, pooleliitrilised pudelid, kolmveerandliitrilised pudelid ja väikesed lapikud alkoholipudelid, mida soomlased kutsuvad taskumatti’ks, tulevad Järvakandis paarikaupa iga sekundi järel korraga neljalt liinilt. Liinid töötavad ööpäev ringi iga päev ja nii aastaid ja aastaid.

Klaasisulatusahi, mida O-I Estonia klaasitehase töötajad ise kutsuvad vanniks, sulatab temperatuuril 1500 kraadi sulaklaasi massi, mis kukub suurte tilkadena malmist vormidesse, millest pressitaksegi välja pudel. Tõsi, pudeli vormimisel on klaasmassi temperatuur tunduvalt madalam – 550 kraadi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles