Noop: jutt, et piirikaubandust pole võimalik tagasi keerata, on täielik jama (29)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikaaegne õlletööstur Tarmo Noop leiab, et piirikaubandus on võimalik kaotada kolme kuuga.
Pikaaegne õlletööstur Tarmo Noop leiab, et piirikaubandus on võimalik kaotada kolme kuuga. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

A. Le Coqi juht Tarmo Noop leidis, et äsja avalikustatud riigi aktsiisipoliitika uuring pole suurem asi ja sisaldab ohtralt vigu. Uuringu üht peamist järeldust – et Läti piirikaubandust pole võimalik tagasi keerata – peab ta aga täielikuks jamaks.

Rahandusministeerium avalikustas neljapäeval mahuka, 265-leheküljelise ja pea 100 000 eurot maksma läinud uuringu, mis analüüsis tormilise aktsiisipoliitika ja piirikaubanduse mõju Eesti majandusele ja ettevõtlusele. Autoriteks olid konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers Advisors ja Eesti statistikaamet.

Noop ütles, et tema esimene reaktsioon uuringut lugedes oli: jõud lõppeb, ei jaksa enam. «Tundub, et poliitikud ja ametnikud tegelevad ainult sellega, et tõestada, kuidas neil on õigus ja ühtegi viga tunnistada ega parandada ei kavatsetagi,» rääkis ta.

Näiteks kritiseeris Noop, et kuigi uuring oli küll mahukas, ei tulnud sealt välja elementaarset tõsiasja – kui palju on Eesti riik võitnud või kaotanud erakorralisest, sadadesse protsentidesse ulatunud lahja alkoholi aktsiisitõusust. «Lisaks pole seal üldse käsitletud Soome turistide ehk põhjapiiri kadumist,» märkis ta. 

Piirikaubandus kaoks 3 kuuga

Noobile ei meeldinud, et uuringus püütakse näidata piirikaubandust kui normaalset nähtust. «Kahjuks Eesti koha pealt see ei päde. Kui lõunapiir müüb rohkem kui 40 protsenti sisemaa müügist, siis see normaalse ja tavapärase piirikaubanduse alla küll ei kvalifitseeru. Hetkel on Eesti konkurentsitult suurima piirikaubanduse osatähtsusega riik Euroopa Liidus,» sõnas Noop.

Uuringu üks peamine järeldus oli see, et piirikaubandust tagasi pöörata pole võimalik ja tõenäoliselt jääb see kestma pikaks ajaks. Tõestuseks toodi välja Taani näide, kus piirikaubandus lokkab juba 45 aastat ja ükski seadusemuudatus pole suudetud seda väärata.

Noop aga arvas, et näide pole asjakohane, kuna Rootsi ja Taani pole lihtsalt piisavalt aktsiise vähendanud. «Küsimus on siiski ainult maksumäärade ja aktsiiside vahes, mitte infrastruktuuris ja poodide olemasolus,» rääkis ta ja lisas, et kui aktsiisid Läti ja Eesti vahel võrdsustada, lakkab piirikaubandus 3-4 kuuga.

Noobi sõnul lõppeks Läti piirikaubandus siis, kui õllekohvrite hinnavahe jääb alla 2 euro ja poole liitrisel viinapudelil alla 1 euro. See nõuaks õlleaktsiisi langetamist 30 protsenti ja viinal 10 protsenti. «Sel juhul kaoks 90 protsenti lõunapiirist ja taastuks põhjapiir. Riik teeniks aastas 100 miljonit eurot rohkem lisatulu,» lõpetas Noop. 

Alkopood ootab uut valitsust

Kolme alkoholipoega Läti Superalko keti omanik Riho Maurer ütles, et tema ole aktsiisiuuringut veel lugenud, aga üldiselt on talle rahandusministeeriumi ametnike piirikaubanduse teemalised väljaütlemised jäänud silma erakordse ebakompetentsusega.

Maureri sõnul läheb Läti piirikaubandusel endiselt hästi ja käibed on aasta-aastalt tõusnud. Möödunul aastal Superalko müügitulu kasv küll veidi pidurdus, kuid oli endiselt kahekohaline. «2019. aasta trendiks võiks ehk nimetada Skandinaavia turistide organiseeritud bussireiside kinnistumist,» ütles ta.

Märtsi alguses tõusid ka Lätis alkoholiaktsiisid. Maureri sõnul pole need lõpphinnale mingisugust mõju avaldanud, kuna aktsiisivahe püsib Eestiga endiselt mitmekordne. Seetõttu hauvad nad endiselt laienemisplaane. «Aga enne konkreetsete investeeringute tegemist, ootame ära info, millise aktsiisipoliitika valib Eesti uus valitsus järgmiseks neljaks aastaks.»

Kommentaarid (29)
Copy
Tagasi üles