«Tuleb lihtsalt õigel ajal palka maksta – korralikku palka»
Vaata videot!

EY aasta ettevõtja Tõnis Kaasik rääkis täna saates «Otse Postimehest», et talle on kõige tähtsam asi eneseteostus. «Kui sa oma tööd hästi teed, siis on raha sellega kaasnev nähtus,» ütles ta.

Mida tuleb teha, et saada aasta ettevõtjaks?

Tuleb oma tööd hästi teha. Ega mingeid mõõdetavat kriteeriume ei ole: seal võistlevad inimesed, mitte ettevõtted. Käive ja kaua oled tegutsenud, see ehk loeb ka, aga käibe ja kasumi pingerida ei ole oluline.

Te olete ettevõtluses olnud pikka aega ja teil on läinud hästi. Kui hea või halb on Eestis ettevõtja olla?

Eks see algab natuurist. Nii mõnedki, kes on ettevõtluses olnud, pöörduvad tagasi riigitööle ja ei tule mingil juhul enam riigipiruka juurest ära. Kellele meeldib ennast teostada, saavutada ja riske jagada, see saab ettevõtjaks. Ma olen enda üle isegi natuke üllatunud, et ma olen ettevõtlusse läinud ja edukaks osutunud. Olen rahul ega kujuta ette, et oleks teisiti.

Algusest peale te ju ei tahtnud ettevõtjaks saada, kuidas te selle pisiku endas leidsite?

Ju ta oli sees. Olud viisid mind selleni. Olen eluaeg keskkonnavagu kündnud: olen metsavahi poeg, ülikooli lõpetasin looduskaitse erialal. Kui see vana võim ära kadus, oli mul võimalus teha akadeemilist tööd, kaitsesin Peterburis ka teaduskraadi. Siis vaatasin ringi ja ettevõtlus hakkas mulle samm-sammult sobima. Tahtsin midagi konkreetset ära teha.

Olete lubanud oma ettevõtted jätta lastele ja lastelastele. Kas nad ikka ise tahavad?

Mõlemad mu lapsed on ettevõtlusega seotud, see pole neile võõras. Praegu kannan mina suuremat koormust, aga eks samm-sammult neile üle läheb. Mul on ka seitse lapselast, kellest vanim saab aprillis 18. Mul on kohati tunne, et ma olen igavene, aga võib-olla ikka ei ole – ja selleks ajaks on ehk lapselapsed juba oma huvi üles näidanud.

Ettevõtjate kohta öeldakse vahel, et nad peavad olema näljased ja tahtma eelkõige palju kasumit teenida. Mis on see, mis teid käima tõmbab?

Kui ettevõtlusse lähed, siis oledki näljane – ja see raha, mis tuleb, on oluline. Mingil hetkel muutub raha lihtsalt edukuse mõõdupuuks. Kui sa oma tööd hästi teed, siis on raha sellega kaasnev nähtus.

Aga mis see peamine asi siis on, kui raha ei ole?

Ikka eneseteostus. Kes tahab joosta kiiremini, kes olla edukam ettevõtluses. Mingis vanuses hakkad mõtlema jälje jätmisele. Natuke suurem või natuke väiksem kasuminumber jätab mind üsna külmaks. Muidugi, kasumis peab olema, muidu ei ole mõtet, aga pigem on ikkagi missioonitunne. Olen püüdnud ka kultuuri toetada ja eks Saka mõis on ka mingil määral missioon – sõjaväekasarmu ülesehitamine.

Te olete üks väheseid ettevõtjaid, kes ei kurda töökäte puuduse üle. Töö tehases on raske. Millega te oma töötajaid kinni hoiate ja kuidas uusi meelitate?

Töö on tõepoolest raske. See käib 24/7, tegemist on sulametalliga, seal on müra, ja ega plii pole kõige puhtam metall. Nõuame inimestelt maskide kandmist. Seadus nõuab, et teeme igas kvartalis kõigil töötajatel vereproovid. Kui midagi ei ole puhas või õhus on pliitolmu, siis veri näitab seda kohe. Siis peame talle teise töö leidma. tervishoiuarstid ütlevad meile täpselt ette, mida võib ja mida ei või.

Ikkagi, mis on see, mis hoiab inimesi kinni just teie ettevõttes?

Ilmselt palk. Sillamäe on spetsiifiline. Seal ollakse harjunud tööstustööga: vanaisad, isad ja pojad ei olegi teistsugust tööd teinud. See on normaalne elustiil. Meil töötavadki isad ja pojad koos. Maksame Ida-Virumaa kohta head palka ja meil on pigem järjekord ukse taga: harva vabaneb mõni töökoht.

Mis on keskmine palk teie ettevõttes?

1700-1800 vahel bruto.

Missuguste põhimõtete järgi olete kujundanud organisatsioonikultuuri oma kontsernis?

Meil on tootmine ja hästi väike kontor. Valgekraesid on väga vähe. Kontoritööd oleme püüdnud eestikeelsena hoida. Töölised on vene emakeelega inimesed. Mingit erilist kultuuri pole – tuleb lihtsalt õigel ajal palka maksta, korraliku palka. Kui kellelgi on mingeid hädasid, jäävad lapsed haigeks või on kodus mingid mured, siis on see ettevõtja probleem. Neid tuleb mõista. Aga põhiline on korralik palk ja selle väljamaksmine õigel ajal. Venemaa komme jääda kolm-neli kuud töölistele võlgu – ma ei kujuta seda ette. Ma tunnen ennast juba natuke süüdlasena siis, kui ma mitte hommikul ära ei maksa, vaid lõuna ajal – mitu tundi läks üle.

Kuivõrd vajab Eesti tööjõuturg laiemalt töökäsi väljastpoolt?

Ma ei oska öelda. Saka mõisas puutun ma tõepoolest tööjõupuudusega ka ise kokku. Kokkasid on hästi raske leida: kui oleme kellegi välja õpetanud, siis tuleb kohe mõni konkurent ja meelitab ta natuke kõrgema palgaga üle. Kokkade ja köögipersonali voolavus on meil tõesti suur. Oleme püüdnud oma kvaliteeti hoida, aga see nõuab pingutust.

Kui tööjõudu pole, kuivõrd olete valmis panustama sellesse, et leida seda väljastpoolt?

Omal initsiatiivil ma pole nii otsinud, aga on küllalt neid, kes käivad odavat tööjõudu pakkumas. See on ebaseaduslik ja me pole seda teed läinud.

Kui oleks tarvis, siis kaaluksite immigrantide palkamist?

Kui hotellis oleks administraator mitte-eestlane või näiteks liikumispuudega, mulle see isegi meeldiks. Kindlasti ei oleks see takistus, kui oma tööjõudu pakub keegi, kes on siin seaduslikult. Silma kuju ja nahavärvi ma küll ei vaata.

Missuguses seisus on teie hinnangul praegu Eesti majandus? Mida loota, mida karta?

Arvan, et oleme heas seisus ja karta ei ole eriti midagi. Keskkond, milles me elame ja töötame, on hea. Ma ei muretse järgmise ja ülejärgmise aasta pärast.

Kuivõrd mõjutab majandust see, missugust poliitikat ajab riik ja parasjagu võimul olev valitsus?

Natuke ikka. Aga majandus ja riik on lahus. Kui pidada riigiks bürokraatiaaparaati – see küll kohati häirib. Riigiametnikud pingutavad kohati üle, tahavad midagi tõestada. See kohati häirib, aga ei saa ka eeldada, et kogu aeg käib mingi isetegevus, lihtsalt kuskil on see mõõdukuse piir. Riigireformi mõtet toetan väga ja mõtlen sellega kaasa.

Ettevõtjatele heidetakse sageli ette, et poliitikas aktiivselt sõna ei võta, pigem eelistavad teha vaikset lobi, et kaitsta oma huve. Peaksid nad valjemalt sõna võtma või pigem mitte?

Kui keegi tunneb, et ta peab sõna võtma, siis ta võtab, ja neid on ka. Enamik pigem ei võta ja väljendavad ennast teisiti: on ju ka muid viise, kui minna päevapoliitikasse sõdima – seal jäävad nad sageli kogenud poliitikutele alla. Aga ettevõtetel on mõju – nemad ju teenivad raha, ja poliitikud tunnetavad seda, kuigi mitte igal hetkel.

Te olete olnud Tiit Vähi teise valitsuse keskkonnaminister. Tollane ja tänane poliitika erineb muidugi nagu öö ja päev. See on ilmselt ka põhjus, miks te aktiivses poliitikas ei ole?

Ma ei ütleks, et ma tol ajal aktiivselt poliitikas olin. Olin isegi kahe valitsuse minister: ülemineku valitsuses ja Tiit Vähi jätkuvalitsuses keskkonnaminister. Aga tol ajal ei olnud ju veel poliitilisi parteisid, need olid alles tekkimas. Me olime tollal ühtne meeskond, polnud mõeldav, et ühel parteil on ühed silotornid ja teisel teised. Me ajasime ühte asja, ja kui ühel läks halvasti, siis läks kõigil halvasti. Meie ülesanne oli riik üles ehitada, 90 protsenti meist olid spetsialistid. Meie valitsus ei olnud poliitiline. Ma saan aru, et väljastpoolt vaadates ei saa öelda, et kui olid minister, siis ei olnud poliitikas, aga ennast olen ma pidanud ikka pigem asjaajajaks ja asjatundjaks kui poliitikuks.

Kuivõrd on Eesti riik tänaseks valmis saanud?

Ta on üleehitatud – ei saa kuidagi ära lõpetada seda ülesehitamist. Minu ajal oli keskkonnaministeeriumis mõnikümmend inimest, oli keskkonnainspektsioon – ma ei tea, mitusada inimest seal praegu on, sõidavad autodega ja helikopteritega ringi. Üks annab lubasid, teine kontrollib lubade andjaid, neid paralleelstruktuure on piinlik vaadata.

Parasjagu käivad koalitsiooniläbirääkimised Keskerakonna, EKRE ja Isamaa vahel. Missugune mõju võiks sellisel võimuliidul olla Eesti majanduspoliitikale?

Ei oska öelda. Ega majanduspoliitikat ei saa lühikese ajaga ümber pöörata. Eks neid mõjusid tuntakse pikkamööda, aastatega. Oleme üles ehitanud Eesti kui avatud, liberaalse majandusega riigi, aga ma kardan, et mõne aastaga hakkavad jõujooned nihkuma. Kindlasti ei juhtu majandusega kohe mitte midagi pärast seda, kui moodustatakse üks või teine koalitsioon.

Mõni ettevõtja on viidanud, et üks võimalik mõju on investeeringute kahanemine.

Eks see on ka pikaajaline ja raskesti mõõdetav. Investeeringutega ongi nii, et kord tuleb neid rohkem ja siis jälle vähem – nagu ilmgi on kord soojem ja siis külmem. Mulle on meeldinud see poliitika, mida Eestis on 25 aastat aetud, ja see kindlasti jätkub veel mõne aja. Vasakpööret või populistlikku pööret ma küll ei ootaks, ma ootan stabiilsust.

Missugune koalitsioonivariant oleks parim ettevõtjale ja Eestile laiemalt?

Ma arvan, et valimistulemus väljendas rahva häält, ja seda tuleks ellu viia. Tundub, et praegu seda ellu ei viida. Kes sai enamiku hääli, peaks ka oma programmi teostama, st Reformierakond. Aga tundub, et talle seda võimalust ei anta.

Kuivõrd kõnetab ettevõtjaid see, mida Kaja Kallas on kõnelenud pärast valimisi: mobiliseerinud avalikku arvamust EKRE-KE-Isamaa koalitsiooni vastu?

Seal aasta ettevõtja valimistel oli koos ettevõtjate eliit, mitusada inimest, ja Kaja Kallase sõnavõtt võeti väga hästi vastu. Talle aplodeeriti pikalt – sellega näitas Eesti majanduseliit oma meelsust.

Tallinna-Helsingi tunnel, jah või ei?

Pigem jah. Üldiselt on ühenduste loomine ja kiirendamine loomulik areng.

Rail Baltic?

Jah.

Missuguste tunnetega olete jälginud Eestis tegutsevate pankade rahapesuskandaali?

Sorime praegu vanas mustas pesus, aga on hea, et see on päevavalgele toodud. Ehk seda siis tulevikus enam ei tehta – see on kõige olulisem.

Kui mu lapsed väiksemad olid, küsisid nad ühtelugu, mis ametit küll tuleks õppida, et rikkaks saada. Mida oleksite teie minu asemel vastanud?

Kindlasti ei oleks ma vastanud, et õppige looduskaitset, siis saate rikkaks ja aasta ettevõtjaks. (Naerab.)

No aga nii on ju läinud.

On läinud, aga ma ei ole kindlasti tüüpiline näide. Teadmine ja tegevus peab olema konkreetne. Õppige midagi konkreetset: õppige inseneriks, loodusteadusi. Kui läheb hästi, saad rikkaks. Saad riigiametnikuks – pole ka viga. Üldisi teadmisi on väga raske kasutada.

Tagasi üles