Endine minister ja ettevõtja: Eestis peetakse ettevõtjaid varasteks

84-aastane Jüri Kraft on kergetööstuse lipulaeva Sangari pikaaegne omanik ning pälvis tänavu ettevõtlusgalal elutööpreemia.

FOTO: Eero Vabamägi

Elupõline tööstusjuht Jüri Kraft on mures, et Eestis on ettevõtjate maine halb, neist räägitakse kui varastest ja kahtlastest tüüpidest, unustades ära, et just tänu ettevõtjatele seisab riik püsti.

«Meie, ettevõtjad, oleme ju kahtlased. Info on selline, et üks varastas või teine varastas. Et ettevõtjad on selline kamp, kuhu ei ole mõtet oma last saata,» rääkis endine minister ja pikaaegne tööstusjuht Jüri Kraft Arterile antud intervjuus. Aga kui vaadata ajaloos 100–150 aastat tagasi, siis on Krafti sõnul näha, et kõige tähtsam oli toona see inimene, kes leiva koju tõi – teda aitasid kõik nii palju kui võimalik.

«Enamik inimesi ei mõista, kust ikkagi raha tuleb, sest kõik maksavad ju makse. Aga see raha, mis eelarvesse laekub – see, mis on kõva valuuta –, tuleb tootvast tööstusest. Kuid sellest ei saada enam aru,» tõdes ta.

Kraft ei usu, et kui end ettevõtjasõbralikuks nimetav Reformierakond võimule pääseb, siis suhtumine muutuks. «Kõik tahavad olla rahva meele järele ja siis muudkui keeratakse [ettevõtjaile] makse juurde. Lihtsam on torkida ju ettevõtjaid kui kogu rahvast. Kui ettevõtlus läheb sellega tagasi, ei ole praegu probleem. See on kellegi järgmise probleem,» sõnas kunagine kergetööstuseministri ametit pidanud mees.

Ta ütleb otse välja, et Eesti tööstuse seis  on hetkel kehvake. «Olen olnud suure tööstuse juht, kus töö käib 24 tundi, ma tean, mis see tähendab. Mind on öösel kella kolme-nelja ajal objektile välja kutsutud ja need on olnud tõsised asjad, kus mängus on mitmesaja inimese saatus. Aga nüüd on meil ainult väikesed werkstube’d (töökojad - P.P.), kellel ei ole raha, et tellida midagi ajakohast,» sõnas ta.

Kui Eesti majanduse uute tähtedena räägitakse idufirmadest, siis Kraft neid ei hinda. «Sinna läheb tohutu raha. Meil on Eestis riigivalitsemises ja muudes valdkondades vajalikud lahendused olemas, need töötavad, arendame neid ja müüme! Aga startup’id – sajast [ideest] valitakse välja kümme ja kümnest läheb ka ainult üks tööle. Ja siis leitakse hiljem, et Eestis ei ole võimalik seda arendada ja tuleb minna välja. Ainult kohalik suur raha ja sumin käib selle ümber, siinne rahvas sellest mingit tolku ei saa.»

Kraft usub, et just tänu tööstusele võiks Narva taas jalule tõusta.  Olin 1991 ja 1992 Kirde-Eesti valitsuskomisjoni liige. Nad tahtsid seal teha Leningradi oblastit. Käisin ja rääkisin inimestega, õnneks nad ei eraldunud. Aga kui inimene on tööta, käib ta ringi, kivi taskus riigi ja teiste vastu,» meenutas ta. Kraft teeb ettepaneku teha piirilinna paar rahvusvahelist, natuke teadusmahukamat ettevõtet, kus oleks tööl  4000–5000 inimest ja kuhu ka eestlased tööle läheksid. «Siis need inimesed seal rahuneksid ja ka meie piir muutuks kindlamaks. Sõjatehast pole sinna muidugi vaja. (Muigab.)»

Pikemalt loe värskest Arterist.

Tagasi üles