Eesti ekspordi kohale kogunevad murepilved (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubalaev Muuga sadamas
Kaubalaev Muuga sadamas Foto: Sander Ilvest / Postimees

Ehkki Eesti ekspordikasv oli aasta lõpul euroala üldise aeglustumise taustal silmatorkavalt kiire, hakkab Eesti Panga hinnangul ebakindlus Euroopas peagi ka Eesti kaupade väljavedu piirama.

Eesti kaupade ja teenuste eksport kasvas 2018. aasta viimases kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6,6 protsenti, märkis Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann maksebilansi andmetele tuginedes.

«Enamikus euroala riikides kaubaekspordi kasv eelmise aasta lõpus aeglustus, ent Eesti ekspordikasv oli kiire. Tõenäoliselt aga hakkab ebakindlus Euroopas peagi pidurdama ka Eesti ekspordikasvu,» ütles ta.

Ligi kolm neljandikku Eesti ekspordist läheb Euroopa Liitu. Aasta viimases kvartalis varjutasid nii Euroopa kui ka muu maailma majanduse väljavaadet tumedad pilved, rääkis ökonomist. Riigiti mõju küll erines, kuid pea kõikjal oli see negatiivne ja seda tunti valdavalt ühel ajal. Selle tagajärjel aeglustus Eesti välispartnerite nõudlus importkaupade ja -teenuste järele 2018. aasta neljandas kvartalis 1,3 protsendini

Eesti kaupade ja teenuste eksport on ületanud importi juba rohkem kui kümme aastat ning maksebilansi jooksevkonto on püsinud juba kuus aastat ülejäägis, tõdes Viilmann.

«Jooksevkonto ülejääk võib tekkida eri põhjustel. Seda võib põhjustada ekspordi tugev areng, kuid vahel hoiavad kodumaal inimesed ja ettevõtted oma tarbimist ja investeerimist tagasi, pidurdades nõnda impordinõudlust,» rääkis ta.

Jooksevkonto ülejääk võimaldab paigutada välismaale oma jõude seisvaid sääste, vähendada välisvõlga ja parandada riigi investeerimispositsiooni, tõi ökonomist esile. Välisvõla statistika kohaselt kasvasidki Eesti residentide võlanõuded välisriikide residentide vastu 2018. aasta lõpu seisuga 4,6 miljardit eurot suuremaks kui võlakohustused ehk 18 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

«Samal ajal aga võib liiga vähene investeerimine kiire majanduskasvuga riigile ebasoodsalt mõjuda ja takistada pikemas vaates kasvujõudlust,» märkis Viilmann.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles