Rail Baltic näitas liinigraafikut: neli korda päevas kiirrongiga Tallinnast Varssavisse

Rail Balticu esialgse liiklusgraafiku kohaselt hakkavad kiirrongid Tallinnast nii Varssavisse kui ka Vilniusesse väljuma hinnanguliselt neli korda päevas.

Seejuures kasvab eelduste kohaselt päevaste väljumiste arv mõlemal suunal kümne tegutsemisaasta vältel kuni kuue väljumiseni päevas. Lisaks sõidab Vilniuse-Kaunase-Varssavi liinil kuni kümme rongi päevas, teatas Rail Balticu ühisfirma RB Rail AS. 

Seega hakkaksid praeguse plaani kohaselt kiirrongid Balti riikide pealinnade vahel väljuma iga kahe tunni tagant. Lisaks päevastele reisirongidele sisaldab projektsõiduplaan ka kaht öörongi liinidel Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi-Berliin ning Vilnius-Kaunas-Varssavi-Berliin. 

Kiirrongide väljumissagedus põhineb eeldataval reisijate nõudlusel, mida võeti arvesse Rail Balticu liiklusgraafiku koostamisel aastateks 2026-2056. Kava on koostatud konsortsiumi poolt, kuhu kuulusid Saksamaa ettevõtted ETC Gauff Mobility GmbH ja Institut für Bahntechnik GmbH ning Taani konsulteerimisfirma COWI A/S. Liiklusgraafiku koostamisel kasutati integreeritud lähenemist, mille puhul lähtuti rongide ajagraafiku väljatöötamisel turunõudlusest.

Ühtlasi liigub plaani järgi Rail Balticu raudteerööbastel maksimumkiirusel kuni 120 kilomeetrit tunnis igas tunnis kaks kuni kolm kaubarongi, rongide arv varieerub raudteelõiguti. Rongide hinnanguline teljekoormus on seejuures kuni 25 tonni ja pikkus kuni 1050 meetrit.

Kaubaveo hõlbustamiseks raudteetrassil luuakse kolm suuremamõõdulist multimodaalset kaubaterminali: Eestis Muugale, Lätis Salaspilsi ning Leedus Palemonasesse.

Kava kohaselt saab kuni 80 protsenti Rail Balticu trassil liikuvates kaubarongidest olema multimodaalset tüüpi. See tähendab, et transporditavat kaupa saab hõlpsalt liigutada maanteedelt raudteele, vähendades oluliselt õhu saastumist ja liiklusummikuid. Lisaks tekib võimalus suurendada märgatavalt üldist liiklusohutust.

Liiklusgraafiku väljatöötamise raames lisati uue mõõtmena graafikusse lisaks teistele rongitüüpidele regionaalsed reisirongid ja töö tulemusena on välja toodud regionaalse rongiliikluse arendamise potentsiaal kõigis kolmes Balti riigis. See tähendab, et Rail Balticu raudteed saab lisaks rahvusvahelisele rongiliiklusele kasutada ka regionaalsete rongiühenduste pakkumiseks. 

Näiteks tuleb tööst välja arvestatav nõudlus regionaalrongiteenuse järele lõikudel: Bauskast Riiga, Salacgrivast Riiga, Pärnust Tallinnasse ning Marijampolėst läbi Kaunase Vilniusesse. Ühtlasi toob liiklusgraafik uue mõõtmena väljavõimaluse reisida sama regionaalrongiga ilma rongi vahetamata naaberriikides asuvate sihtkohtade vahel, näiteks Marijampolėst Riiga või Tallinnast Riia lennujaama.

Regionaalse rongiliikluse rajamise võimalusi Rail Balticu raudteele arutatakse üksikasjalikumalt edasisel koostööl Balti riikide transpordiministrite ja kohalike omavalitsustega. RB Raili teatel on oluline märkida, et regionaalse rongiliikluse toomine raudteele nõuab täiendavaid uuringuid ja valitsuste otsuseid.

Rail Balticu projekt näeb ette kahe rööpapaariga 870 kilomeetri pikkuse Euroopa standardlaiusega 1435 millimeetrit elektrifitseeritud raudtee ehitamise Tallinnast Leedu-Poola piirini.

Tagasi üles