Relvatootja Sig Sauer sai kaitseväe relvahanke vaidluses lüüa

Kaitseväele hangitavate automaattulirelvade näidislaskmine mullu kevadel.

FOTO: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCAPIX BALTICS

Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis kaitseväe automaatide hankel osalenud relvatootja Sig Saueri vaidlustuse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) relvahankes rahuldmata. 

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kuulutas välja hanke kaitseväele 5,56-millimeetriste ja 7,62-millimeetriste automaattulirelvade ja nende lisavarustuse ostmiseks 2017. aasta juunis. Hanke tehnilised tingimused pandi kokku kaitseväe juhtimisel, hankekomisjoni kuuluvad lisaks kaitseinvesteeringute keskuse ka kaitseväe, kaitseministeeriumi, PPA ning justiitsministeeriumi esindajad.

Hankel osales algselt 14 pakkujat, kellest kvalifitseerus üheksa ettevõtet, oma pakkumuse esitas neli ning kehtestatud nõuetele vastavaks tunnistati kolm pakkumust firmadelt LMT, Sig Sauer ning Heckler & Koch.

Šveitsi relvatootjast välja kasvanud Ameerika firma Sig Sauer Inc. vaidlustas esimese LMT pakkumise edukaks tunnistamise otsuse, kuna nende hinnangul viidi hankemenetluse viimast faasi ehk eduka pakkuja kohapealset verifitseerimist läbi osaliselt õigusvastaselt. Nimelt tehti LMT-le Sig Saueri hinnangul lubamatuid järeleandmisi hanketingimustega võrreldes.

Riigihangete vaidlustuskomisjon otsustas aga esmaspäeval jätta ettevõtte vaidlustuse rahuldamata, teatas rahandusministeerium. 

Menetluslikel põhjustel hindas vaidlustuskomisjon Sig Sauer Inc.'i arvukatest etteheidetest sisuliselt vaid üht – kas relva kukutamise testi käigus kaba purunemist ja punatäppsihiku kahjustumist tuleb pidada strukturaalseks või funktsionaalseks kahjustuseks, mis on hankedokumentide kohaselt keelatud.

«Vaidlustuskomisjon ei saanud sisuliselt hinnata teisi vaidlustaja väiteid, kuna need olid esitatud hilinenult või seonduvalt küsimustega, mis leidsid lahenduse juba vaidlustuskomisjoni eelmises, jõustunud otsuses. Samuti oli vaidlustuses püstitatud mitmeid paljasõnalisi kahtlusi, ent vaidlustuskomisjon saab menetleda vaid konkreetseid ja põhistatud etteheiteid,» rääkis asja lahendanud vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind pressiteates.

Vaidlustuskomisjon jõudis arusaamale, et hankedokumentide järgi ei tule relva kaba ja punatäppsihiku kvaliteeti hinnata kukutamistesti raames. «Hankedokumentide kohaselt tuleb kaba ja punatäppsihiku kvaliteeti hinnata lähtuvalt muudest kaalutlustest nagu visuaalne vaatlus, testlaskmine ja muud mittepurustava iseloomuga testid. Kuna seadusest tulenevalt tuleb pakkumuse vastavuse kontrollimisel lähtuda rangelt hankedokumentides sätestatust, ei ole õiguslikku tähendust tõsiasjal, et relva kaba ja punatäppsihik, jäetuna kukutamistesti ajaks relvale, purunesid,» rääkis Parind.

Vaidluse osapooltel on õigus esitada vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebus Tallinna halduskohtule hiljemalt 21. märtsil.

Tagasi üles