Kartellileppest teataja võib tulevikus kuriteost terve nahaga pääseda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kaja Leiger, advokaat

FOTO: Pm

Reeturi palk on surm. Uus seadus ütleb aga, et kes esimesena kaebama läheb, see pääseb kuriteost karistuseta. Seda juhul, kui tegu on konkurentsireegleid rikkuva kartellileppega.

Justiitsministeerium tutvustab täna ajakirjanikele leebusprogrammi – eelnõu ehk seadust, millega salajasest kartellileppest esimesena võimudele teatanud ettevõte pääseb vastu­tasuks karistusest.



Konkurentsiamet loodab, et see eelnõu aitab päevavalgele tirida kümnete kaupa ettevõtete salaleppeid. Viimastel aastatel Eestis kartelle avastatud pole, praegu on pooleli siiski kuus kriminaalasja, mis võivad kohtusse jõuda kartellisüüdistusega.



Järjekord ukse taga


«Kartell on üks kõige paremini varjatud kuriteoliik,» märkis konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos. «Maailmapraktikas on leebusprogramm peamine vahend kartellide vahele võtmiseks. Advokaatidelt saadud tagasiside põhjal oleme mõistnud, et ka Eestis on huvi sellise asja vastu olemas.»



Ehk teisisõnu, eelnõu jõustumise esimesel päeval peaks konkurentsiameti ukse taga olema pikk järjekord firmajuhtidest, kes tahavad kartellileppest teatada. Nii on see läinud teistes Euroopa riikides, miks peakski Eestis olema teisiti.



Konkurentsiõigusele pühendunud advokaat Kaja Leiger märkis, et ligi 90 protsenti kartellidest avastatakse euroliidus leebusprogrammi abil. «Eestis on praegu kriminaalmenetluse seadustikus üks hädine paragrahv, mis annab prokurörile õiguse vabastada kartellist teataja vastutusest,» rääkis ta. «Aga see paragrahv on ebakindel, seda pole kordagi kasutatud.»



Leigeri sõnul pääseb leebusprogrammi kaitse alla, täites kindlaid tingimusi euroliidu tavade järgi. Karistusest pääseb kartellist esimesena teataja, kes ei tohi olla kartelli algataja ja ta peab tegema uurimisorganitega omakasupüüdmatut koostööd.



Justiitsministeerium keeldus eile eelnõu avalikustamast või selle sisu kommenteerimast.


Eesti kõige kurikuulsam keelatud hinnakokkuleppe kahtlus hõljub bensiinimüüjate kohal. Ikka jälle kerkib nii tipp-poliitiku Siim Kallase kui ka kõige tavalisema autojuhi huulile küsimus, kuidas ikka hinnad tanklais saavad liikuda ühes taktis mõneminutiliste vahedega.



Skandaalne muhvikartell


Põldroos ütles selle kohta, et ametil pole tõendeid, nagu oleks bensiinimüüjad omavahel kokku leppinud. Aga hindades saavad firmad kokku leppida ka muul alal kui jaemüügis.


Kõige tuntum kartellilepe on muhvikartell, kus muhvide (mitte segi ajada karvaste käessoojendajatega, tegemist on elektrikaablite ühendustega – toim) müüjad hindades kokku leppisid.



Samas ei saanud muhvimüüjaid karistada, sest toona kehtinud seadus lubas karistada sellise teo eest vaid firmade juhatuste liikmeid. Muhvikartelli olid aga sõlminud müügimehed.

    Tagasi üles