Vabatahtlikud vara jagajad (1)
9. märts 2019, 19:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Öeldakse, et surm ja maksud on paratamatud, aga oma vara jagamine võib olla ka vabatahtlik, mitte ainult läbi sunniaparaadi. Läbi aegade on oma vara vabatahtlikult heategevuseks või metseenluseks jaganud kümned tuhanded ettevõtjad.
Üheksa aastat tagasi kutsusid kaks toonast maailma rikkaimat inimest, Microsofti kaasasutaja Bill Gates ning legendaarne investor Warren Buffett maailma rikkamaid inimesi üles annetama vähemalt pool oma varast heategevuseks. 2010. aasta detsembris kirjutasidki juba varemgi heategevuseks hiigelsuuri suuri summasid annetanud miljardärid koos Facebooki asutaja ja juhi Mark Zuckerbergiga alla annetamislubadusele The Giving Pledge.
Lisaks kolmele ühines projektiga (kui seda nii võib nimetada) kohe veel kümmekond miljardäri. Tänaseks on ettevõtmisel 187 allakirjutanut (nii üksi kui ka paaridena) 22 riigist. Teiste hulgas on lubadusele alla kirjutanud New Yorgi ekslinnapea ja meediakompanii Bloomberg asutaja ja suuromanik Michael Bloomberg, tarkvaragigandi Oracle asutaja Larry Ellison, aga ka kõigi aegade tuntuimas insaidertehingute skandaalis süüdi mõistetud kunagi ka rämpsvõlakirjaturu kuningaks kutsutud Michael Milken.
Enamik allakirjutanuid on miljardärid, kelle vara väärtus kokku on umbes triljon dollarit. Lubatud annetuste maht on umbes pool triljonit dollarit ehkki tuleb toonitada, et kokkulepe ei dikteeri, millise heategevusorganisatsiooni kaudu miljardärid nende vara rahva hüvanguks peaks minema. Tegelikult ei ole annetamiseks ka mingit kohustust – on ainult nende endi lubadus.
USA väikeettevõtete assotsiatsiooni andmetel annetavad sealsed ettevõtted keskmiselt kuus protsenti kasumist. Ühendriikide annetamise traditsioonid on pikaajalised ja sellel on oma põhjus. Sealsed inimesed ja ettevõtted saava annetused maksutuludest maha arvata.
Nii ei annetata üksnes heategevusorganisatsioonide kaudu, vaid tihtipeale annetavad ärimehed otse kas mingile tegevusele või organisatsiooni loomiseks. Nii on rahvusvahalise Punase risti organisatsioon saanud alguse Šveitsi ärimehe Henry Dunanti, kellest sai ka Nobeli rahupreemia esimene laureaat, isiklikest vahenditest.
Naftatööstusmagnaat John Rockefeller, kes taandus ärist 1890ndatel aastatel olles vaeval 50 aastane, muutis koos oma poja John Rockefeller juunioriga suuremastaabilise heategevuse süstemaatiliseks, keskendudes eriti kaasaegsele meditsiinile, haridusele ja teadusele. Vanem Rockefeller andis ära 530 miljonit dollarit (tänapäeva vääringus umbes 15 miljardit dollarit), sellest 450 miljonit läks meditsiinile).
Euroopa heategevusest ja metseenlusest on vähem teada, samas meie oleme puutunud kokku ja osa saama Euroopa ühest prominentsemast heategevusprojektist, milleks on George Sorose Avatud Ühiskonna Fond, millel on hindamatud teened Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, ka Eesti, liikumisel avatud ühiskondade suunas. The New York Times kirjutas poolteist aastat tagasi, et Soros andis Avatud Ühiskonna Fondile kokku 18 miljardit dollarit (praeguse kursi järgi 16 miljardit eurot).
Maailma tuntuim ja suurima heategevusfond ongi 2000. aastal asutatud Bill ja Melinda Gates Foundation, mille varade maht on 42,3 miljardit dollarit (37,4 miljardit eurot). Fond toetab grantide ja annetustega peamiselt innovatiivseid projekte, mis võitlevad vaesusega, arendavad tervishoidu ja haridust. Üks huvitavamaid ja omapärasemaid projekte, kuhu fond on alates 2011. aastast paigutanud 175 miljonit eurot, on innovatiivse tualetitehnoloogia loomine. Projekti eesmärgiks on luua tualetisüsteem, mis ei vaja vett ning kemikaalidega muudetakse väljaheited väetiseks. Bill Gatesi arvates võiks globaalne tualetiäri olla väga tõsine äri, mille abil võiks päästa kuni pool miljonit inimelu ja säästa enam kui 200 miljardit dollarit.
Bill ja Melissa Gatesi fondi eripäraks ongi see, et raha paigutatakse eeldatavalt jätkusuutlikesse projektidesse, mitte lihtsalt ei jaga raha laiali mistõttu annetab peamiselt just selle fondi kaudu ka Warren Buffett.
Infoportaali Worldatlas andmetel on suuruselt teine heategevusfond IKEA asutaja Ingvar Kampradi 1982. aastat loodud INGKA Foundation, mille varade maht on 34,6 miljardit dollarit (30,6 miljardit eurot). Fond tegevus on suunatud peamiselt arengumaade põgenikele ja lastele.
Kui tulla kodumaale, siis ei saa ju öelda, et heategevuse ja metseenlusega meil mitte üldse ei tegeldaks. Eriti muutub annetamine populaarseks jõulude eel ja ajal. Annetajaid ja metseene küll on, aga annetatavad summad ja fondid on suhteliselt väikesed.
Näiteks Eesti Rahvuskultuuri Fondi tehti eelmisel majandusaastal (lõppes eelmise aasta 30. juunil) annetusi kokku 1,14 miljoni euro väärtuses. Summal poleks ju väga viga, aga suurem osa tuli LHV grupi suuromanikult Rain Lõhmuselt, kes annetas omanimelisse allfondi 90 000 LHV aktsiat, mille väärtus oli 0,99 miljonit eurot. Aasta varem annetati Rahvuskultuuri fondi koos allfondidega kokku 126 164 eurot.
Lisaks Rahvuskultuuri fondile on veel heategevusfonde, mida toetavad aktiivselt nii ettevõtted kui ka ettevõtjad aktiivselt Hille Tänavsuu Vähiravifondi «Kingitud elu».
Eestis ei ole suurannetused eriti levinud põhjusel, et nendelt saadavad maksusoodustused on naeruväärselt väikesed - meie maksuseaduste kohaselt saab maksutagastusi maksimaalselt 1200 eurolt aastas.
Kuid ka Eestis on inimesi, kes nagu Bill Gates on pühendunud metseenlusele ja filantroopiale. Eesti inimestest enim ehk on pühendanud heategevusele, täpsemalt Eesti kunsti toetamisele,
Investeerimisfirma NG Investeeringud üks suuromanik ning selle kaudu Tallinna Kaubamaja, alkoholitootja Liviko, autopoe Viking Motors, Selveri ja veel mitmete ettevõtete nõukogu liige Enn Kunila. Kokku kuulub investeerimisfirma portfelli umbes 30 ettevõtet.
Kunila vara sai alguse koos Jüri Käo, Inderk Järvekülje ja Vaneljaga, kui nad asutasid 1994. Aastal toona Norma erastamisest, milleks loodi firma nimega Norma Liikmete AS (täna NG Investeeringud), kes omandas 66 protsenti Norma aktsiatest.
Kunila ise on öelnud, et samal ajal alustas ta ka koguma kunsti, mis tähendab, et ka tema kunstikollektsioonil täitub sel aastal 25 aastat.
Ettevõtja ka kunstikollektsionäär on võtnud südameasjaks Eesti kunsti tutvustamist kogu maailmale.
Kunila enda ettevõte, osaühingu Sperare 2017. aasta majandusaruandes on kirjutatud, et ettevõtte peamiseks tegevusalaks on tehingud kunstilist väärtust omavate taiestega ning nende eksponeerimine; investeerimisalane tegevus ja kunstiraamatute vahendusmüük. Lühikeses tegevusaruandes kirjutatakse, et 2017.aastal anti välja Konrad Mägi elulooraamat nii eesti, inglise kui ka itaalia keeles. Samuti ilmus Konrad Mägi värvi- ja juturaamat eesti,
inglise ja itaalia keeles. Detsembris valmis Konrad Mägi 140. sünniaastapäevale pühendatud kalender. 2017. aastal toimusid mitmed Enn Kunila maale tutvustavad kunstinäitused. Nendest olulisemad olid 04.03-21.05.2017 Firenzes toimunud näitus
«Visioni dal nord. Pittura estone dalla collezione Enn Kunila,1910-1940» ja 10.10.2017-28.01.2018 Konrad Mägi (1878-1925) isiknäitus Roomas.
Kunsti ja ettevõtluse seost iseloomustas Enn Kunila järgmiselt: «Kõik, mis on heal tasemel, on kunst. Ettevõtlus heal tasemel on kunst ja kunst heal tasemel on veel parem kunst.»
Eelmisel aastal omistati Kunilale nii EY Eesti Aasta ettevõtja elutööpreemia, aga valiti ka Postimehe kultuuriveduriks.