Eve Toots: ära kuluta aega sellele, mida keegi teine võib sinust paremini teha

Ettevõtja Eve Toots Balti jaama turul

FOTO: Mihkel Maripuu / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Ärinaise Eve Tootsi (44) sõnul on Ernst & Youngi aastaettevõtja konkursi finalistide hulka jõudmine suur tunnustus mitte ainult talle, vaid kogu tema meeskonnale – see ongi peamine põhjus, miks ta nõustus kandideerima.

Tootsi tööelu on siiski nii tihe, et konkursi võidu puhul Monte Carlosse maailma tippudega võistlemise peale ta ei mõtle. «Ärevaks teeb mind hoopis see, kas me teeme Balti jaama turu arendamisel õigeid otsuseid ja mis kõige rohkem turu piirkonda väärtustab,» ütles üks Eesti rikkaim naine.

«Mäletan, kui ma lõpetasin Tartu ülikoolis majandusteaduse magistriõppe cum laude ja üks ülikoolikaaslane küsis minult, kuidas ma küll viitsisin nii palju pingutada. Eesmärk oli ju koolis õppida võimalikult põhjalikult ja cum laude oli vaid boonus sellele,» meenutas Toots.

«Niisamuti on töös, kui me panustame oma kõikidesse projektidesse sajaprotsendilise energia, on selle tunnustamine küll motiveeriv, kuid pole eesmärk omaette,» leidis ta.

Läbilöögi algus

Et vaadata Äripäeva rikaste edetabelisse kuuluva Tootsi eduloo taha, tuleks vaadata 27 aastat tagasi, mil 1992. aastal ostsid ärimehed Aleg Kirs ja Väino Põllumäe Tartu linna oksjonilt Veeriku poe, mis avati linlastele esimese ööpäevaringse kauplusena.

Kauplusest sai Tartu menukaim pood, mida suureks üllatuseks külastati ka öösiti. Äri läks edukalt ning 1994. aastal loodi juba kinnisvarafirma Astri & KV, mis tõusis üheks Eesti jaekaubanduse lipulaevaks.

Peatselt seisis ettevõte küsimuse ees, kas laieneda üle Eesti või loobuda jaekaubandusest ja keskenduda kaubanduskeskkondade arendamisele ning üüri- ja haldusteenuste pakkumisele. Nii otsustatigi teise variandi kasuks ja kogu jaemüügikett müüdi ETK-le ehk tänasele Coopile.

Praegu on Astri grupi investeeringud tuttavad igale eestlasele Tartu Lõunakeskuse uisuvälja ning Balti jaama turu näol. Lisaks tuntakse ka suvepealinna Pärnu keskust või Narva kino.

Ettevõtja Eve Toots Balti jaama turul

FOTO: Mihkel Maripuu / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Spetsialistist tippjuhiks

Toots liitus Tartu kauplusega 25 aastat tagasi selle algusaastatel. Kuigi esmalt abistas ta kiiretel perioodidel kaubaaruannete ja inventuuride tegemisega, siis esimene ametlik töökoht oli tal juba pearaamatupidajana, kus ta töötas kolm aastat. Edasi kasvas Toots koos Astri Grupiga finantsanalüütikuks ja hiljem finantsjuhiks, kellena ta töötas 15 aastat.

Alates 2016. aastast on Toots pühendunud Astri Grupis kinnisvaraettevõtete uutele investeeringutele, kuuludes sealjuures üheteistkümneliikmelisse tegevjuhtkonda.

Toots rõhutas, et pika edu saladus peitub meeskonnas, kelle väärtuspõhimõtted on sarnased, kuid isikuomadused ja teadmised erinevad. Ainult nii saavad kõik anda endast parima ühise eesmärgi nimel, leidis ta.

Toots meenutas ka äri algusaastaid, mil tuli üheaegselt kasvatada kahte väikest last, käia täiskoormusega tööl ja õppida samal ajal kõrgkoolis. „See nõuab väga head ajaplaneerimist, mille sisse on pidev unepuudus kodeeritud,“ meenutas Toots.

«Alati peab kaasama teisi ja ise keskenduma kõige olulisemale ehk sellele, milles oled kõige tugevam ning oskuslikum,» rääkis ta ja lisas, et mitte kunagi ei tohi kulutada aega sellele, mida keegi teine võib sinust paremini teha.

Toots nimetab ettevõtlust eluviisiks, kus ettevõtjal ei ole võimalik lõpetada tööpäev õhtul kell viis, sulgeda kabineti uks kinni ning unustada töömõtted seljataha.

Kogemused tulevad ajapikku

Omad õppetunnid tulevad Tootsi sõnul äris ajaga. «Peame olema lihtsalt avatud nende vastuvõtmisele, jääma kindlaks oma seisukohtadele ning mitte nõustuma otsustamatusega,» rääkis ta.

«Mäletan selgelt, kuidas alustasime ühe uue projektiga, kus pidime osalema enampakkumisel. Meil oli tekkinud äriidee, kuidas projekt ellu viia: ette olid valmistatud dokumendid ja pangale antud finantseeringutaotlus. Vaja oli saada vaid omanike viimast konsensuslikku otsust,» meenutas Toots.

«Eelviimasel päeval enne enampakkumist ei olnud aga osad omanikud kättesaadavad ja jätsid omapoolse seisukoha võtmata. Teised arvasid, et kuna eelnevad enampakkumised olid nurjunud, siis järgmisel oksjonil on hind parem,» rääkis Toots.

Ta lisas, et tehtud oli suur töö ja ideed läbi mõeldud. «Selge oli, et sellise potentsiaaliga võimalust rohkem ei tule ja vara tervikuna sai osta vaid sel hetkel alghinnaga,» ütles ta.

«Kokkuvõttes me ei saanud kõigilt omanikelt positiivset otsust. Järgmisel enampakkumisel oligi pakkujaid kolm ning vara müüdi erinevatele osapooltele eraldiseisvate tükkidena,» rääkis Toots. Ta lisas, et puudused olid projekti juba algselt sisse kirjutatud.

«Teine oluline õppetund on see, et ära tee kunagi koostööd inimestega, kellega sul on väga erinevad väärtuspõhimõtted, see koostöö ei ole jätkusuutlik ning on stressi tekitav,» ütles Toots.

Läbilöömine aina keerulisem

Toots leiab, et detailiplaneeringute menetlemine on muutunud rangemaks, mis teeb kinnisvarasektoris arendamise järjest keerukamaks ja aeganõudvamaks.

«Uute projektide puhul nõutakse keskkonnamõjude analüüse, arhitektuurikonkursside korraldamist, karmistunud on ehitusnõuded ja pikenenud aeg projekti kooskõlastamiseks eri ametkondades,» rääkis ta.

«Tihtipeale võib olla põhjus ka selles, et ametnikud ei julge võtta vastutust ning lükkavad otsustamist edasi, mis aga pärsib heausksete arendajate tegevust,» ütles Toots. Ta lisas, et kinnisvaraarendust ei soosi ka tööjõupuudus, mis veelgi hindu tõstavad.

Ta nentis, et 2009. aastal käibemaksumäära tõstmise asemel 18-lt 20 protsendile oleks riik võinud läbi Euroopa toetuste ja mõõduka laenukoormuse suurendamise teha investeeringuid hoopis infrastruktuuri. «See oleks pakkunud kriisiolukorras tööd ehitusettevõtetele ning taganud selle sektori kvalifitseeritud tööjõu püsima jäämise Eestisse,» leidis Toots.

Tema sõnul aitaks transporditeede ehitus kaasa Eesti ühtlasemale arengule ja tööjõu kiiremale liikumisele linnade vahel. «Puutume arendusprojektide juures pidevalt kokku probleemiga, kus meil napib spetsiifiliste oskustega inimesi. Näiteks on mitmel korral uusarenduste juures lükkunud tähtajad edasi, kuna pole piisavalt projekteerijaid,» tõi Toots välja.  

Seetõttu on tema sõnul oluline korrastada praegust haridussüsteem nii, et see tagaks vajaliku spetsialiseeritud tööjõu olemasolu. Sealjuures ei ole eesmärk pelgalt kõrghariduse tootmine, vaid targa kõrghariduse andmine ja ühiskonna ootustele vajalike kõrgharidusega spetsialistide koolitamine.

Börsile ei kipu

Kuigi Tootsi sõnul on börsile minek päevakajaline teema, ei näe ta hetkel omanikeringi laienemist ette. «Majandusedu taga on suuresti tänane meeskond ja Eesti kapitalil põhinev piiratud omanike ring,» ütles ta.

Tootsi sõnul on siiski Lätti ja Leetu laienemist planeeritud mitmeid kordi, kuid senini on otsustatud tegevus siiski Eesti piiridesse jätta. «Hetkel on argumendiks Eesti tugev ettevõtluskeskkond, kuid sellegipoolest analüüsime projekte pidevalt ning laienemisplaanide hulka kuuluvad nii lähinaabrid kui ka kaugemad riigid,» kinnitas ta.

Astri Grupp on Eesti suurim kaubanduskeskuste omanik ja haldaja, omades 15 protsendilist turuosa.

Astri Grupile kuulub 2018. aasta lõpu seisuga 185 000 m2 kaubanduspinda Eestis.

2018. a külastas Astri Grupi füüsilisi ostukeskuseid 21,6 mln külastajat

Astri Grupi ettevõtete 2018. a üüritulu oli 20 mln eurot. (AS Astri alla konsoliteeritakse vaid Lõunakeskus OÜ müügitulu. AS Astri (üks Astri Grupi põhiettevõtetest) müügitulu 2017. aastal oli 9,9 miljonit eurot, millest üle 80% moodustab üüritulu)).

Astri Grupile kuuluvad neljas erinevas linnas asuvad: Kaubanduspark Lõunakeskus Tartus, Balti Jaama Turg Tallinnas, Pärnu Keskus Pärnus ning Fama Keskus ja Astri Keskus Narvas. (Tempo mööblimaja müüdi 2018. a novembris)

Omanikud on Väino Põllumäe, Eve Toots, Ülo Hage, Hannes Kirs, Oleg Uglov ning Toomas Hage pärijad: Pille Tükksammel ja tema lapsed ning Karin Hage ja Ilona Mening.

Eve Toots omab osalust Astri Grupi 13 äriühingus, osaluste suurused 10—25 protsenti. Lisaks on osalus veel neljas eraldiseisvas ettevõttes 100%.

Tagasi üles