Raivo Hein: uus valitsus võiks toetada ka Saaremaa silda

Raivo Hein loodab uue valitsuse tuge ka Muhumaa ja mandri vahelise silla ehituseks.

FOTO: Madis Sinivee / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Muhu ja mandri vahelise silla projekti eestvedaja Raivo Heina sõnul peaksid riigid Helsingi tunneli puhul otsustama, kas minna edasi enda või Peter Vesterbacka projektiga. «Igasugused kokkulepped on seni lihtsalt kokkulepped, mis püsivad paberil ega otseselt mingit kaalu ei oma,» ütles ta.

«Kui Vesterbacka on sellise koostööprotokolli teinud, siis see on väga vinge. Tunneli puhul on [võrreldes Muhu sillaga] isegi natuke keerulisem olukord, sest valitsused plaanivad oma versiooni, kus teevad selle asja ükskõik mis rahastusega ise valmis. Vesterbacka on jõudnud isegi finantseerija leidmiseni,» rääkis Hein.

Tema sõnul peavad riigid otsustama, kumma olemasoleva plaaniga edasi minna või teha midagi vahepealset.

Heina sõnul on murekohaks see, et investorid on hiinlased ja Euroopas on näha, et hiinlasi suurte infrastruktuuri rajatiste juurde ei taheta lasta. «Aga neile on elutähtis saada suuremale projektile lõpuks uks jala vahele, mis lubab neil [mujal Euroopas] edasi toimetada.»

Sügisel kirjutas Postimees, et Muhu ja mandri vahelise silla puhul on mitmed Hiina investorid andnud oma suusõnalise nõusoleku liituda protsessiga nii pea kui võimalik.

Raivo Hein loodab, et uuel valitsusel on julgust sillaga edasi minna. «Oleme kohtunud kõigi parteidega ja otsest vastuseisu pole tulnud kelleltki, vastupidi – Reformierakond on sellele projektile tugevamaid toetajaid olnud.»

«Kui tuli aasta lõpus täiendatud uuring, mille lahkuv valitsus tellis, siis nägime väga hästi, kuidas praamiliiklus koos ekspluatatsiooniajaga – mis silla puhul võiks olla umbes 50 aastat või rohkem – osutub kaks ja rohkem kordi sillast kallimaks,» märkis ta ja lisas, et kui rääkida inimeste õigusest vabalt liikuda, ei puuduta see vaid Tallinna-Tartu maanteed, vaid ka saarte elanikke.

Riigi poolt tellitud Muhumaa silla tasuvusanalüüsis välja toodud valmimisaeg 2032. aastal on Heina sõnul «absurdihõnguline, et nii kaua suudetakse üht tillukest asja planeerida ja teha».

«Valitsusel on kõige lihtsam seda rahastada ise või võlakirjade teel. Teises variandis avaliku ja erasektori koostöös (PPP). See julgus, ma loodan, saab uuel valitsusel olema,» usub Hein.

Tagasi üles