Michal: varem kukkus ministeeriumis pastakas käest, kui tunnelist räägiti

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu, Tallinn, 07.12.2016
Kristen Michal
FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES
Riigikogu, Tallinn, 07.12.2016 Kristen Michal FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Endine majandusminister, reformierakondlane Kristen Michal ütles, et uus valitsus peaks Peter Vesterbacka tunneliplaaniga aegsasti haakima, sest mida varem hiigelprojektiga pihta hakatakse, seda parem.

Michal alustas sellest, et ehkki koalitsioonikõnelused seisavad praegu alles ees, julgeb ta hinnata, et tunneliehitust pooldavad kõik suuremad poliitilised jõud. «See on ka loogiline, sest tunnel ja kaksikpealinn loomiseks kasvatab mõlema riigi ning rahva jõukust ning teeb meid atraktiivsemaks konkureerides Riia või Stockholmiga. Rääkimata avarduvatest reisivõimalustest, suuremast turust ettevõtjatele ja ka üksteise toele mistahes kriisides,» kirjeldas Michal.

Ta meenutas mõne sõnaga ka ajalugu. «2015. aastal tuli tollane Harju maavanem Ülle Rajasalu minu juurde MKMi (Michal oli toona minister -toim), et kas on endiselt nii, et ministeeriumis pastakas kukub käest, kui tunnelist juttu tuleb. Ei kukkunud, vaid idee sai omaks,» rääkis Michal ja tõi näite, et 2016. aastal sõlmiti Soomega memorandum, mis oli alus selleks, et tunnelitrassi uuringuteks raha küsida.

Michal ütles, et tänane uudis, et Peter Vesterbackal on olemas 15 miljardise investeerimisvõimekusega fond, ei olnudki talle niivõrd suur üllatus, kuna ta oli «tunnelimehe» plaanidest teadlik. Eksminister toetas mõtet, et tegelik rahastamisplaan on alles kujundamisel, kuna see annab võimaluse liituda nii riikidele, Euroopa Liidule, aga ka teistele erainvestoritele ja fondidele. «Lisaks püsib arendusfirma enamusosalus Soomes,» kiitis ta.

«Mida kiiremas tempos me edasi liigume, seda parem. Konkureerivaid tunneleid merepõhja ju ei tule, seega tuleks riikidel kasutada erasektori valmisolekut tempokalt tegutseda ning koostööd teha. Mis meil täpselt kaotada oleks, kui see tuleks varem, mitte hiljem?» küsis Michal.

Ta leidis, et tunneli rajamiseks vajalik eriplaneering tuleb samuti ametisse astuvas valitsuses lauale võtta. «See on teema, kus arutelu tasuks pidada avalikult, see on taganud tunneli ideele seni ka suure avalikkuse toetuse,» leidis poliitik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles