Ajutised võõrtöölised maksid 11 000 eaka aasta pensioni

Pilt on illustreeriv. Lähima aasta jooksul ei ole PPA hinnangul töörände vähenemist ette näha ning eelkõige toidab lühiajaliste töötamiste arvu ehitussektor.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Mullu töötas Eesti ajutise tööloaga ligi 20 000 inimest, kelle maksudest tasuti vähemalt 11 000 pensionäri aasta pension.

Nimelt võivad ajutiselt ehk 12 kuud Eestis töötada välismaalased, kelle töötasu suurus on taotlemise ajal viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk. Seega eelmisel aastal pidi iga Eestis töötanud ja siin registreeritud töötaja teenima vähemalt 1221 eurot, aga pigem rohkem.

Eeldusel, et kõik 19 858 ajutist võõrtöölist said n-ö miinumumpalka 1221 eurot, siis ühtekokku maksid nad aasta jooksul sotsiaalmaksu üle 106 miljoni euro. 33-protsendine sotsiaalmaks jagatakse omakorda kaheks, millest 20 protsenti läheb pensionide maksmiseks ning 13 protsenti haigekassale.

Seega maksid ligi 20 000 ajutist välistöötajat aasta jooksul pensionideks kokku 58,2 miljonit eurot. Arvestades, et keskmine pension oli mullu 440,7 eurot tähendab, et ainuüksi ajutised välistöölised maksid kinni enam kui 11 000 Eesti pensionäri aasta pensioni.

Lisaks tasuti haigekassase eestimaalaste ravimiseks umbes 37,8 miljonit eurot ning muudeks kuludeks, sh riigikaitseks, tulumaksu summas 34,4 miljonit eurot.

Sellise mudeli järgi võis ajutiste töötajate panus riigieelarvesse kokku olla ligi 140 miljoni eurot, mis teeb 1,6 protsenti kogu maksutulust. Olgu veelkord joonitud, et tegu on hüpoteetilise mudeliga.

Eestisse tahetakse tulla

Eelmisel aastal kasvas Eestis lühiajalise töötajana registreeritud võõrtöötaliste arv võrreldes tunamulluse aastaga üle 2,6 korra pea 20 000 inimeseni. 15 524 neist olid ukrainlased, mida on sama palju kui Rakveres elanikke.

«Lõppenud aasta rändestatistikat iseloomustab töörände suurenemine olulisel määral ning registreeritud lühiajalise töötamise väga suur arv. PPA jaoks tähendab see suuremat teeninduse ja menetluskoormust, mis inimeste jaoks põhjustab pikemaid järjekordi ja menetluse aegu,» ütles ameti identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk BNS-ile.

Kui 2016. aastal oli lühiajalise töötajana registreeritud 1762 inimest, siis järgneval kahel aastal on see arv hüppeliselt kasvanud. Jõudes 2017. aastal 7510 ja 2017. aastal 19 858 töötajani, selgub politsei- ja piirivalveameti (PPA) statistikast.

Seejuures on lühiajalise registreeritud töötajate seas kõige enam Ukrainast pärit kodanikke. 2016. aastal moodustasid nad 68,8 protsenti ja 2017. aastal 74,4 protsenti kõikidest lühiajaliselt registreeritud töötajatest.

Eelmisel aastal kasvas ukrainlaste osakaal aga 78,2 protsendini, kokku oli neid mullu registreeritud 15 524. Lähima aasta jooksul ei ole PPA hinnangul töörände vähenemist ette näha ning eelkõige toidab lühiajaliste töötamiste arvu ehitussektor.

Tagasi üles