Mertsina: kõrged tööjõukulud võivad tööstusettevõtete finantsseisu halvendada

Tööstus. Foto on illustreeriv.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Möödunud aastal oli Eesti tööstusettevõtete tootmismahtude kasv Euroopa Liidu tugevamate hulgas ning tublisti üle Euroopa Liidu keskmise, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kuigi tööstuses jätkus ka selle aasta jaanuaris mõõdukas kasv – sektori tootmismahud kasvasid kokku 5%, energiatootmises 15% ning töötlevas tööstuses 4% - ei olnud see kasv siiski laiapõhjaline. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast vähenes tootmismaht ligikaudu pooltes ning ilma elektroonikatööstuse ning laeva- ja lennukiremondita poleks see tööstusharu kasvu näidanud.  Kui möödunud aastal oli elektroonikatööstuse tootmismahu tugeva kasvu taga peamiselt 2017. aasta tugev langus, siis nüüd on baasefekti mõju välja taandunud.

Tööstusettevõtete käive suurenes jaanuaris aastases võrdluses 6% ja töötlevas tööstuses 4%. Töötleva tööstuse tootjahindade kasv on juba enam kui aasta aeglustunud ning viimased kolm kuud languses olnud. Langusesse on läinud ka ekspordihinnad. Seega on ettevõtetel käivete suurendamine üha raskem.

Jaanuaris suurenes küll töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive koduturule müügist kiiremini, kuid pikemas tagasivaates on töötleva tööstuse ettevõtete müük kodututurule ekspordist kiiremini kasvanud. See näitab, et sisemajandusenõudlus on tugev. Samas tuleks arvestada, et töötleva tööstuse ettevõtete müügist oluliselt suurem osa suunatakse välisturgudele.  

Välisnõudlus on aga sel aastal nõrgenemas. Enamike meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasv peaks sel aastal aeglustuma. Euroala töötleva tööstuse ettevõtete ostujuhtide indeks läks veebruaris langusesse ning oli 5,5 aasta viletsaim tulemus. Samuti on halvenenud Eesti ettevõtete eksporditellimuste ja ekspordikäibe kasvu ootus.

Tööjõukulude osakaal töötleva tööstuse ettevõtete kogukäibes on suurenenud. Kuigi tööjõu tootlikkus on selles tööstusharus juba kaks aastat järjest kasvanud tööjõukuludest kiiremini, mis on positiivne, on ettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime nii välis- kui koduturul halvenenud. Nõrgenev välisnõudlus koos ekspordihindade langusega võib aga hakata pidurdama meie ettevõtete ekspordikäivet ning kõrgele tõusnud tööjõukulud võivad ettevõtete finantsseisu halvendada.

Tagasi üles