Yle: Nordeat läbis 700 miljonit eurot kahtlase päritoluga raha

Nordea peakorter.

FOTO: Jessica Gow/TT

Soome rahvusringhäälingu Yle saates «MOT» avalikustatud andmetest selgub, et Nordea panka läbis vähemalt 700 miljonit eurot kahtlase päritoluga raha, millega on seotud Vene presidendi Vladimir Putiniga seotud ärimehed.

Andmelekkest nähtub riiulifirmade võrgustik, mida läbisid sajad miljardid eurod. Raha algupära ümbritsevad ebaselgused. Vähemalt osa tehingutest võib liigitada kuritegelikul teel omandatud vara peitmisena ehk rahapesuna, selgub Yle ning uurivaid ajakirjanikke koondava Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni teavituse projekti (OCCRP) uurimisest.

Võrgu lõi hulk Vene ärimehi, kellest osa kuulub Venemaa presidendi Vladimir Putini siseringi.

Nordea kontodele jõudis avastatud rahast umbes 700 miljonit eurot. Lisaks on Nordea kliendid olnud sajad riiulifirmad, kelle tegelikke omanikke on pea võimatu tuvastada.

Seaduse järgi peab pank tundma oma klienti ning välja selgitama kahtlusi äratanud raha päritolu.

Nordea Soome haru kontodele jõudis rahast üle 200 miljoni euro. Märkimisväärne osa maksetest on seotud toodete ja teenuste ostuga soomlastelt ja teistelt Põhjamaade firmadelt.

Sageli tuli raha mõnda maksuparadiisi nagu Briti Neitsisaartele, Panamasse või Belize'i registreeritud firmadelt. Firmade tegevusega on segamini seaduspärane ja seadusvastane raha. Seda peetakse tahtlikuks, sest see lubab hajutada seadusvastastest allikatest pärinevat raha. Seepärast liikus raha nii tegelikku äritegevust tegevate firmade kui ka riiulifirmade vahel.

Nordea klientide seas on olnud tuntud tankiste, maksuparadiiside firmasid ning rahapesukahtlusega ja majandusalaste kuritegudega seostatud pooli.

Tankistide seas on üks Filipiinidelt pärit koduperenaine, keda on varem seostatud ebaseadusliku rahvusvahelise relvaäriga, ning kaks britti, kes on juhtinud maailma eri otstes 2200 firmat.

Lisaks oli Nordea kliendiks Briti ülemereterritooriumiks olevas saarterühmas Turks ja Caicos registreeritud firma, mille äritegevus ja tehingud on seotud Putini siseringiga. Seda juhtis serblasest mees, kes on olnud varijuht kümnetes firmades üle maailma.

Serblase nimel tehti mitmekümne miljoni euro väärtuses võlakirjade tehinguid. Dokumendid viitavad, et tehingud tehti kiiruga ja need olid alusetud.

Dokumentide ja maksete järgi käis kahtlane rahavoog läbi Nordea mitu aastat, mis tekitab küsimusi sellest, kas pank jättis oma kohustused hooletusse. Võlakirjad lasi peamiselt liikvele üks Briti firma. Osa tehingutest tehti ajal, mil Briti firma oli riigi äriregistri järgi oma tegevuse juba lõpetanud. Firma kohta ei leia infot ühestki avalikust registrist ning näib, et sellel polnud tõelist äritegevust.

Tehingutega seotud Panama firma sai tehingutest pea 30 miljonit eurot tulu. Teatakse, et sama Panama firma kandis miljoneid eurosid Putini lapsepõlvesõbrale, tšellist Sergei Rolduginile.

Dokumentide järgi juhtis Panama firmat armeenlasest ehitusärimees. Ta ütles OCCRP ajakirjanikele, et ta ei tea firmast ega selle tehingutest midagi.

Lekkinud dokumentidest ei selgu, kas Nordea teavitas oma klientide tegevusest võime või mitte.

Rahapesu uurinud Pirjo Jukarainen peab Yle käsutuses olevat materjali tavatuks.

«Kindlasti on siin olnud mitu sellist kohta, kus oleksid pidanud kõlama häirekellad,» lausus Jukarainen.

«Seaduse järgi peab pank oma klienti teadma, mõistma tema tegevuse tausta ning tema tegevust pidevalt jälgima. Ilmselgelt siin ebaõnnestuti. Riskantsete klientidega ei tohi isegi äri teha. Kui näiteks ei suudeta kindlalt välja selgitada tegelikke kasusaajaid, kes on firmade keeruka ülesehituse taga, siis tuleb äritegevus lõpetada.»

Jukarainen on uurija politseikõrgkoolis ning dotsent Tampere ülikoolis. Lisaks on ta aidanud koostada politseikõrgkooli rahapesuriskide raportit.

Tema hinnangul näib, et Nordea ei suutnud oma kliente tuvastada nii nagu nõuab seadus. «Selliseid asju on kerge tuvastada, kui sellega tegeletakse aktiivselt.»

Taanis on Nordea vastu juba algatatud ametlik uurimine. Taani prokuratuur teatas mullu novembris uurimise käivitamisest, et tuvastada, kas Nordea rikkus rahapesu tõkestamist käsitlevaid reegleid.

Taani prokuratuuri andmeil liikus kahtlusi äratanud raha üle 300 konto. Kontohaldurite nimesid pole avaldatud, kuid tõenäoliselt kattuvad nad osaliselt Yle uurimises esile kerkinud osapooltega.

Nordea keeldus Yle intervjuust ja selle pressiosakond andis Yle-le napisõnalise vastuse. Selles öeldakse, et Nordea rikuks seadust, kui kommenteerib konkreetsete klientide tegemisi.

«Pangad on ehk varem alahinnanud rahapesutõrje keerukust. Niivõrd keerulise asja ees tuleb olla alandlik. Oleme praegu erinevas olukorras kui aasta eest. Majanduskuritegude tõrjes töötab nüüd üle 1500 inimese,» öeldakse Nordea vastuses.

Nordea on noteeritud Helsingi, Stockholmi ja Kopenhaageni börsidel. Panga aktsia langesid esmaspäeval seoses kuuldusega rahapesust Helsingis vastavalt 3,6 protsenti 7,7 eurole. Stockholmi börsil langes Nordea aktsia 3 protsenti 81,47 Rootsi kroonile ning Kopenhaageni börsil 4,16 protsenti 57,38 Taani kroonile.

20. veebruaril avaldas Rootsi ringhääling SVT, et Swedbanki kahtlustatakse ulatuslikus ja süstemaatilises rahapesus, mis kestis pea aastakümne ning oli seotud Danske Banki Balti üksustega.

Saates Uppdrag Granskning öeldi, et Swedbanki ja Danske Banki Balti üksuste vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk 3,8 miljardit eurot.

SVT andmeil toimusid rahapesukahtlusega ülekanded aastatel 2007-2015. Umbes 50 kliendi seas on riiulifirmasid ja ärikliente, kellel puudus äritegevus, kuid mis tegid miljonitesse ulatunud ülekandeid.

Tagasi üles