Uurivate ajakirjanike konsortsium OCCRP ja Leedu uudisteportaal 15min.lt paljastasid ulatusliku andmelekke analüüsis Venemaa filantroobi Ruben Vardanjani asutatud investeerimispangast rahapesumasina, kust liikus läbi miljardite dollarite ulatuses Vene eliidi raha.

Ruben Vardanjan on miljardärist Vene investeerimispankur, kes on kulutanud aastaid, et luua endale läänemeelse filantroopi ja sotsiaalse ettevõtluse edendaja kuvandit, osaledes korduvalt Maailma Majandusfoorumil Davosis ning kulutades kümneid miljoneid dollareid heategevuslikele projektidele. Armen Ustjan on hooajaline ehitustööline, kes elab oma naise ja vanematega Põhja-Armeenias ning teenib Moskvas raha korterite renoveerimisega.

Pealtnäha ei ühenda kahte meest mitte miski, kuid kummalisel kombel ilmnevad ehitustöölise allkirjad dokumentidel, mis seovad teda miljardäri investeerimispanga Troika Dialogiga ja läbi selle hiiglasliku rahapesuskeemiga, mis ehitati üles Vene eliidi varade liigutamiseks. Lisaks Putini lähikondlastele kasutati Troika rahapesumasinat organiseeritud kuritegevusest teenitud raha pesemiseks.

Troika rahapesumasina avastas uuriva ajakirjanduse võrgustik OCCRP ja Leedu uudisteportaal 15min.lt. Andmed pärinevad mitmelt allikalt ning kujutavad endast üht ajaloo suurimat pangaülekannetega seotud dokumendileket. Andmekogusse kuulub info üle 1,3 miljoni lekkinud ülekandest, millega on seotud olnud 223 000 ettevõtet ja eraisikut ning ligikaudu 344 miljardit eurot.

Dokumente analüüsis hulk meediapartnereid üle maailma, nende seas Postimees.

Vene peaminister Dmitri Medvedev koos Ruben Vardanjaniga.

FOTO: Astakhov Dmitry / ITAR-TASS

Lekkinud dokumentidest ilmneb, et ehitaja Ustjani nime alt, tema passikoopiat kasutades avati offshore-ettevõtete kontosid, mille tegelik asutaja oli Troika pank. Perioodil 2006-2013 liikus Troikasse enam kui 3,35 miljardi dollari ulatuses musta raha ning panga abiga viidi Venemaalt välja vähemalt 3,6 miljardi dollari jagu varasid. Tehingute partneriteks olid mitmed Lääne pangad nagu Raiffeisen, Deutsche Bank ja Citigroup. Erinevate varifirmade vahel liigutati ligikaudu 6 miljardi dollari ulatuses summasid, et varjata raha tegelikku päritolu.

Ülekandeid tehti kaubandustehingute nime alt. Maksete selgitusteks olid näiteks «kaup,» «metallitoode,» «arve,» ja «autoosad». Enamiku võltstehinguid allkirjastasid Troika enda töötajad.

Lisaks rahapesule oli Troika investeerimisfond, musta raha ühiskassa ning maksudest kõrvalehoidmise süsteem. Näiteks kasutasid ülikud panka, et omandada osalust riigi suurtes erafirmades nagu Gazprom, Rosneft ja RAO. Lisaks osteti panga kaudu kinnisvara välisriikides, luksusjahte, kunstiteoseid, maksti meditsiiniliste protseduuride eest, osteti maailmakarika mängudele pileteid, tasuti laste ülikoolide õppemaksud ning tehti annetusi kirikutele ja kloostritele.

Vardanjan ise kirjeldas panka kui privaatset investeerimisteenuse pakkujat. Offshore- ettevõtete vahel liikunud raha kohta ütles ta, et tegemist oli tehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtetega, mis kuulusid Troika Dialogi klientidele, kaasa arvatud talle endale. «Seda võib nimetada mitme perekonna ettevõtteks. Sarnaseid praktikaid leidub ka välismaa pankades, kus enamik kliente töötab läbi välisfirmade. Me rõhutan – me oleme alati käitunud vastavalt maailma pangandusturu reeglitele. Muidugi on reeglid muutuvad, mineviku pangandusturu mõõtmine tänaste reeglite alusel on sama nagu modernsete vastavuskontrolli reeglite võrdlemine Suure Depressiooniga,» ütles Vardanjan.

George Masoni ülikooli terrorismi, rahvusvahelise kuritegevuse ja korruptsiooni uurimise keskuse asutaja ja juhi Louise Shelley sõnul on Troika rahapesumasina sarnased süsteemid kahjulikud riigi majandusarengule ja riigi turvalisusele. «Rahapesuga seotud riigid, eriti arenevad riigid, kaotavad hiiglaslikke summasid, mida läheks vaja infrastruktuuri arenguks, hariduseks, tervishoiuks ja ärikeskkonna parandamiseks. Musta raha liigutamisega saab välismaal korda saata erinevaid pahatahtlikke tegusid. Musta rahaga mõjutada valimisi või levitada libauudiseid,» ütles ta.

Šeremetjevo kütusepettus

Troika investeerimispanga ettevõtetest käis läbi ligikaudu 19 miljonit dollarit, mis pärines keerulise kütusepettusega seotud firmadelt. Pettuse eesmärk oli tõsta tehislikult lennukikütuse hinda, mis müüdi Moskva Šeremetjevo lennujaamale ning vältida riiklikke makse. 2006. ja 2007. aastal teenisid ettevõtted ligikaudu 200 miljonit dollarit kõrgemate kütusehindade tõttu. Samal ajal kaotas Venemaa ligi 40 miljonit dollarit maksuraha ning ekspertide hinnangul tõstis pettus oluliselt lennupiletite hindasid. Enne rahapesumasinasse jõudmist liikus raha Viinis elava advokaadi pangakontodele. Advokaat tunnistas oma seotust politseis ning ta tapeti hiljem.

Vardanjani sõnul ei teadnud ta skeemist midagi. Kaks aastat peale väidetavat pettust, 2010. aastal, hakkas Troika Dialog lennujaama konsultandiks koos Credit Suisse'iga.

Moskva Šeremetjevo lennujaam

FOTO: Sergei Fadeichev / Sergei Fadeichev/TASS

Kindlustusfirma pettus

Vähemalt 17 miljoni dollari ulatuses raha tuli Troika rahapesumasinasse läbi ettevõtete, mis olid seotud rahapesu ja maksuparadiisiga, mille oli üles seadnud Vene kodanik Sergei Tihhomirov. Ta koostas võrgustiku, mille abil said kliendid maksudest kõrvale hiilida ning raha offshore-ettevõtetesse kanda. Pettusega oli seotud kindlustusfirma Rosgosstrahhis, keda ametivõimud süüdistavad rahapesumasina kaudu maksudest kõrvale hiilimises.

Ka kindlustuspettuse puhul ütles Vardanjan, et ta polnud teadlik Rosgosstrahhis aastatel 2006–2009 toimunust, kuigi ta kuulus kindlustusfirma nõukogusse enne ja peale pettuse toimumise aastaid.

Tihhomirov keeldus kommentaare andmast.

Putini tšellisti raha

Putini lähedane sõber Sergei Roldugin kogus tähelepanu, kui rahvusvaheline ajakirjanike konsortsium OCCRP avalikustas ta salajased maksed Panama paberite lekkes. Uus leke paljastab, et Rolduginile maksti vähemalt 69 miljonit dollarit läbi Troika rahapesumasina ettevõtete. Roldugin ei vastanud ajakirjanike päringutele. Vardanjan ütles, et oli küll tšellistist kuulnud, kuid ei teadnud, et Roldugin tegi äri Troika pangaga.

Sergei Roldugin

FOTO: Alexander Demianchuk / Alexander Demianchuk/TASS

Magnitski afäär

Venemaa jurist Sergei Magnitski oli Ühendkuningriigi ettevõtte Fireston Duncan maksude ja auditi osakonna juht ning esindas fondi Hermitage Capital Management, mis üritas paljastada Venemaa siseministeeriumi ametnike ligi 230 miljoni dollarini ulatunud maksupettust. 2008. aasta sügisel vahistasid Venemaa võimud Magnitski ja süüdistasid teda ennast ulatuslikus maksupettusele kaasaitamises, teda hoiti Butõrka eeluurimisvanglas, kus ta 37-aastasena 2009. aasta novembris suri. Viis ettevõtet, mis olid seotud Magnitski paljastatud maksupettusega, saatsid Troika rahapesumasinasse kokku enam kui 80 miljonit dollarit.

Ruben Vardanjan on miljardärist Vene investeerimispankur, kes on kulutanud aastaid, et luua endale läänemeelse filantroopi ja sotsiaalse ettevõtluse edendaja kuvandit, osaledes korduvalt Maailma Majandusfoorumil Davosis ning kulutades kümneid miljoneid dollareid heategevuslikele projektidele.

Gruusia vee investeeringud

Mõned kuud enne seda, kui algas Vene-Gruusia sõda 2008. aasta augustis, liigutas Troika rahapesumasin 85 miljonit dollarit ettevõttesse Multiplex Energy Limited, ajal mil Briti neitsisaartel tegutsev ettevõte tahtis osta veevarustuse süsteemi Gruusia pealinnas Tbilisis ja kahes naaberlinnas.  Raha pärines kolmest Troika rahapesuskeemi ettevõttest ning ühest Venemaa investeerimisfondist Renaissance Capital.

Hispaania kinnisvara

Hispaanias Costa Brava rannikul asuvad kaks muljetavaldavat hoonet, mis osteti läbi Troika rahapesumasina. Aastatel 2008 ja 2009 andsid kaks Troika varifirmat kokku 14,7 miljoni euro ulatuses tagatiseta laene 80-aastasele Vene naisele. Suur osa sellest rahast kulutati Hispaanias kinnisvara soetamisele. Naine jagas samal perioodil Moskvas korterit Vladimir Artjakoviga, kes oli tol ajal Samara piirkonna linnapea. Pole teada, kuidas Artjakov ja naine omavahel seotud olid, kuid aastal 2014 registreeriti Hispaania kinnisvara Artjakovi naise Julia ja poja Dmitri nimele.

Rolls Royce ja Sberbank

Aastal 2011, aasta enne seda, kui Sberbank ostis Troika Dialogi, luues suurima Venemaa panga, maksis Troika rahapesuskeemi ettevõte Airship Universal 100 000 Briti naela Rolls Royce Motor Cars ettevõttele Londonis. Ülekande kirjelduses seisis, et see sooritati Rolls Royce'i ostmiseks Ašot Hatšaturjantsile, kes oli Sberbankile kuuluva Sberbank Capitali juht.  Hatšaturjantsi advokaat ütles OCCRP ajakirjanikele, et tema kliendi naine, kes on iseseisvalt jõukas, oli Troika Dialogi klient ning 100 000 naela omanik ning selle raha eest osteti Rolls Royce. Ta lisas, et Hatšaturjantsil ja tema partneritel puudusid seosed Airship Universali või Quantus Divisioniga, mis Airshipile raha saatis.

«Saage aru, ma ei ole mingi ingel,» ütles Vardanjan. «Venemaal on sul kolm võimalust: ole revolutsionäär, lahku riigist või ole konformist. Seega ma olen konformist, aga mul on sisemised piirangud. Ma ei ole kunagi osalenud maksupettuses, ma ei ole kunagi teinud koostööd kriminaalidega, ma ei ole ühegi poliitilise partei liige. Sellepärast käisin ma 90ndatel ringi ihukaitsjateta. Ma üritan säilitada enda põhimõtteid,» ütles ta.

Vardanjan ja tema perekond olid nende seas, kes said raha Troika rahapesumasinast. Enam kui 3,2 miljonit dollarit kulus selleks, et maksta tema American Expressi kaardi eest, samuti läks raha kontodele, mis kuulusid ta naisele, ämmale ning lisaks tasuti läbi rahapesumasina tema kolme lapse õpingute eest Londonis.

Rahapesuga seotud pangad

Troika Dialog tegi pidevat koostööd Citibanki Venemaa üksusega, mille kaudu saadi ligi 20 protsenti uutest investoritest. Samuti tegid Troikaga koostööd teised suurpangad nagu Credit Suisse ja Standard Bank Group. 2006. aastast alates hakkasid Troika panga töötajad panema kokku pilti toimuvast rahapesuskeemist.

Rahapesumasina ehitamiseks on vaja nelja komponenti: madalate rahapesu tõkestamise reeglitega panka; hulgaliselt varifirmasid, mille kaudu raha liigutada; varjatud omanikke ja aktsionäre pangakontodele ja varifirmadele ning isikuid, kes suudaksid kiiresti luua ja kustutada varifirmasid.

Troika alustaladeks oli kolm riiulifirmat, mis olid registreeritud Briti neitsisaartele: Brightwell Capital Inc., Gotland Industrial Inc. ja Quantus Division Ltd. Brightwell sooritas esimese teadaoleva makse aastal 2005, Gotland loodi 2006. aasta 17. veebruaril ning Quantus kuus kuud hiljem, 23. augustil.

Ukio Bank

FOTO: PETRAS MALUKAS / AFP

Selleks, et rahasid liigutada, vajas Troika jaepanka, kuhu suunata ettevõtted, mille kaudu ülekandeid teha. Seega oli vaja panka, mis ei vaataks liiga tähelepanelikult tehingute sisse. Valituks osutus Leedu Ukio Bankas. Teatavasti peatas Leedu keskpank 2013. aastal Ukio tegevuse pärast seda, kui hindas panga viimaste aastate tehingud riskantseks ja pangale kahjulikuks. Kokku oli Ukios ligikaudu 35 Troika rahapesumasina varifirmat.

Kuna Leedus ei olnud kasutusel euro, kasutas Ukio korrespondentpankasid, näiteks Austria Raiffeisenit, Saksa Commerzbanki, et teha euromakseid. Korrespondentpangad võtsid vastu rahapesumasinast tulnud raha, uurimata selle päritolu. Mõned Ukio vastavuskontrolli töötajad märkasid kahtlaseid tehinguid. «Mis on selle ülekande sisu? Meil on leping, aga ausalt öeldes ma ei saa väga aru, mis toimub,» kirjutas üks töötaja. Samas leppis vastavuskontroll panga tehingute selgitustega ja lasid maksetel edasi toimuda.

Armeenlastest tankistid

Armeenlasest ehitaja Armen Ustjani allkiri on mitmete Torika rahapesumasinas osalenud ettevõtete lepingute all. Ustjan kohtus jaanuaris ajakirjanikega, et püüda olukorda selgitada. Ehitaja sõnul ei ole ta kunagi kuulnud näiteks ettevõttest Dina Capital SA, mille konto registreeriti tema allkirja kasutades. Sellele oli lisatud Ustjani passikoopia. Enda sõnade tõestuseks kirjutas Ustjan ajakirjaku ees paberile oma allkirja, et näidata, et dokumentidele lisatud nimi on võltsitud. Lisaks allkirja kasutamisele oli ehitaja lisatud Dino Capitali advokaatide nimekirja ja seega oli tal õigus allkirjastada ettevõtte dokumente, käitudes firma ametliku esindajana. Kokku on tema nime alt allkirjastatud ligikaudu 70 miljoni dollari ulatuses lepinguid.

Ustjani sõnul pole tal sellistest tehingutest aimugi. Troika Dialogiga on ta oma sõnul puutunud kokku vaid ühe korra, kui ööbis Moskvas tööd otsides ühe armeenlase juures, kelle vend Troikas töötas. Tegemist oli Samvel Vagradianiga, kes kuulub ka kahe rahapesumasina varifirma aktsionäride hulka.

Teine rahapesumasina ninamees paistab olevat armeenlane Edik Jeritsjan, kelle identiteeti kasutati miljonite dollarite ulatuses tehingute sooritamiseks läbi rahapesumasina ettevõtte Popat Holdings Ltd. Jeritsjan ütles OCCRPile, et tal oli kolm aastat tagasi mälukaotus, mille põhjustas ajuoperatsioon ja seetõttu võib tal meenutamisega probleeme tekkida. Ustjan ütles, et nad elasid Jeritsjaniga koos Vagradjani korteris, kui otsisid Moskvas tööd.